Valitsus otsustas praegu Tallinna linnale kuuluva Mustpeade maja selle õigusjärgsele omanikule tagastada. Tallinn lubab otsuse vaidlustada.
Tallinn tülitseb valitsusega Mustpeade maja pärast
Valitsus põhjendab tagastamist Tallinna Linnakohtu otsusega, mis on Mustpeade maja õigusjärgseks omanikuks tunnistanud Tallinna Mustpeade Vennaskonna.
Tallinna linnavolikogu oli esitanud ettepaneku praegu linna kultuuriürituste toimumispaigana kasutatavat maja mitte tagastada. Valitsus lükkas ettepaneku tagasi.
Peaminister Andrus Ansip ütles valitsuse pressikonverentsil, et Mustpeade vennaskond ostis maja juba 1531 aastal ja haldas seda heaperemehelikult kuni natsionaliseerimiseni 1940. aastal.
«Need tühised 50 aastat, mil nad ei saanud maja kasutada, /.../ ei ole valitsuse meelest seadnud kahtluse alla Mustpeade vennaskonna õigust seda maja vallata,» ütles peaminister.
Tallinna linn jätkab Raepressi teatel võitlust Mustpeade maja eest ning kavatseb valitsuse otsuse vaidlustada.
Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul on tegemist väga olulise kultuurikompleksiga ja -objektiga Tallinnas, kus toimub ning pakutakse nii linlastele kui ka linna külalistele mitmekesist kultuuritegevust ja -elamust.
"Mustpeade Majal on siinses kultuurielus väga oluline koht, mistõttu oleme seisukohal, et Mustpeade Maja peab säilitama kultuurifunktsiooni ka edaspidi ning hoonetekompleksi tagastamine on ebaotstarbekas," ütles Võrk.
Algselt vallaliste kaupmehesellide ja kaupmeeste gilditaoline koondis Mustpeade Vennaskond tekkis 14. sajandi lõpukümnendil.
19. sajandi lõpust kuni tänaseni on vennaskond kultuuri- ja seltskondlik organisatsioon, kelle ülesandeks on «ausa kaupmeeskonna üldkasulike ja kultuuriliste püüete eest hoolitsemine ning hansatraditsioonide säilitamine ». Hetkel on organisatsiooni liikmeid 46, kellest 7 elab Tallinnas.
Vennaskond ostis Mustpeade maja 1531. aastal. 1940. aastal kinnistud natsionaliseeriti ja 1965. aastast kuulus hoone J. Kreuksi nimelisele noorsoo kultuuripaleele.