Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud (TÜÜL) pidi lähemate päevade jooksul kohtuma abilinnapea Taavi Aasaga, et arutada üliõpilaste sõidusoodustuse ära kaotamist pealinnas, kuid Aas lükkas kohtumise edasi ja läks puhkusele.
Piletihinna tõus võib tudengid tänavale tuua
4. detsember 2009, 18:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tudengid ei kavatse seda niisama jätta ning mõtlevad ka protestiaktsioonide peale.
«Meie eesmärk on pidada linnavalitsusega dialoogi ning kaitsta üliõpilaste huvisid. Kahju on tõdeda, et linnavalitsus peidab jaanalinnu kombel pea liiva alla ning väldib probleemidega tegelemist,» ütles TÜÜLi juhatuse esimees Getter Tiirik.
Tudengeid muudab murelikuks see, et Aasa abi teatel on abilinnapea valmis nendega kohtuma alles 17. detsembril. Tallinna tuleva aasta eelarve esimene lugemine toimub linnavolikogus aga juba 10. detsembril.
Tallinna linnavalitsus otsustas sel nädalal tõsta tulevast aastast ühissõidukite piletihindu ning kaotada Tallinna kõrgkoolides õppivate, aga väljaspool Tallinna elavate tudengite sõidusoodustused. TÜÜLi hinnangul õpib Tallinna kõrgkoolides ligi 20 000 üliõpilast, kel puudub pealinnas sissekirjutus ja kelle jaoks võib ühissõidukite piletihind uuest aastast tõusta kuni 6t0 protsenti.
Tiiriku sõnul arutavad tudengid tänase ja homse päeva jooksul edasisi tegevusi ning võimalik on ka protestiaktsioonide korraldamine.
Ka TÜ Õigusinstituudi Euroopa õiguse õppejõud ja advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter, kes juba varem väitis, et tallinlaste ja mittetallinlaste eristamine läheb Euroopa õigusega vastuollu, arvas et just tudengid võiksid olla need, kes lõpuks õigluse jalule seavad.
Ginter ütles Postimees.ee'le, et teenuste vaba liikumise printsiibi rikkumiseks piisab näiteks ühest soomlasest, kes tuleb Tallinna juuksurisse ja kellel pole võimalik osta samasugust sooduskaarti, nagu Tallinna elanikul. Samas pole kuigi tõenäoline, et mõni aeg-ajalt siiapoole lahte sattuv soomlane bussipileti pärast protsessima hakkaks.
«Selle peale ilmselt püütaksegi mängida, et äkki keegi ei kaeba. Võib ju loota, et keegi ei viitsi ühissõiduki pileti pärast nii kaugele minna. Aga alati leidub noori entusiastlikke tudengeid, kes võivad selle asja ette võtta. Ma arvan, et see oleks üliõpilaste, tulevaste juristide jaoks huvitav projekt,» ütles Ginter.
Tallinna linna poolset selgitust hinnaerisuse seaduslikkuse kohta ei õnnestunud saada ka Postimehel. Abilinnapea Taavi Aas täna kõnedele ei vastanud ning linna pressiteenistus saatis pärast kahe päeva pikkust ooteaega vaid Helsingi kodulehelt kopeeritud ühissõidukite piletihinnad ning selgituse, et kui Helsingis nii tehakse, siis on järelikult kõik seaduslik.
Ginter arvas selle kohta, et näiteks vargus jääb varguseks ka siis, kui vargil käib meie naabripoiss. Ehk siis see, et kusagil midagi tehakse, ei kinnita veel selle asja seaduslikkust.