Linde näeb piletihinna erisuses vastuolu põhiseadusega

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuest aastast tõusevad ühissõidukite piletite hinnad.
Uuest aastast tõusevad ühissõidukite piletite hinnad. Foto: Peeter Langovits.

Parlamendi põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Väino Linde hinnangul ei pruugi tallinlastele ja mittetallinlastele erinevate ühissõidukipiletite hindade kehtestamine olla põhiseadusega kooskõlas.


Linde ütles BNS-ile, et kuigi kavandatav muudatus vajab veel sügavamat analüüsi, on see suure tõenäosusega vastuolus põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega ning võimaldab seega leida aluseid, mille kohaselt on tegu diskrimineerimisega.

Tallinna linnavalitsus kiitis kolmapäeval heaks eelnõu, mis tõstab uue aasta algusest ühistranspordipiletite hindu ja kehtestab mittetallinlastele pealinlastest kõrgemad hinnad.

Eelmüügist ostes hakkab sõidutalong senise 13 krooni asemel maksma 15 ja ühissõidukist ostes 20 asemel 25 krooni.

30 päeva kaart tallinlasele hakkab maksma senise 275 krooni asemel 290 ja mittetallinlasele 365 krooni. Tallinlastest õpilased peavad 30 päeva kaardi eest välja käima senise 100 krooni asemel 105 ja mittetallinlased 130 krooni.

Teiste muudatuste seas tõusevad ID-piletite hinnad tallinlastele keskmiselt 17 ning elektrirongi ühiskaartide hinnad keskmiselt 32 krooni.

Tallinna abilinnapea Taavi Aas on öelnud, et ka näiteks Tartus kehtivad ühistranspordis erinevad hinnad sõltuvalt sellest, kas isik on linna kodanik või mitte. Samuti erinevad praamipileti hinnad saartel ja mandril elavatele inimestele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles