Riigikogus olev uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei võimalda pealinna eliitkoolidel enam endisel kujul jätkata ning soosib nende muutumist puhasteks gümnaasiumiteks ehk koolideks, kus vaid 10.-12. klass.
Seadusemuudatus ei luba Tallinna eliitkoolidel senisel kujul jätkata
29. november 2009, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt näeb koolireformiks ristitud uus seadus ette põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist ning ka seda, et 1. klassi astujatele katseid enam ei tehta. Tallinna eliitkoolid, nagu näiteks Inglise Kolledž, Prantsuse Lütseum ja Reaalkool, on praegu piirkonnata koolid, millede 1. klassidesse kandideeritakse üle linna ning kuhu on äärmiselt suur konkurents.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas lausus, et uus seadus otseselt pealinna koolivõrku ette ei kirjuta ja see jääb Tallinna enda teha, kuid lisas, et tema hinnangul võiksid kesklinna eliitkoolid muutuda puhasteks gümnaasiumiteks.
«Samas on rohkem spetsialiseerunud gümnaasiumitel hea kui neid oleks nendega seotuid põhikoolid,» märkis Lukas. «Prantsuse Lütseumil on näiteks põhjust eeldada, et Tallinnas on olemas üks või mitu põhikooli, kus õpetatakse prantsuse keelt algklassidest peale.»
Lukase sõnul võiks Tallinnas ideaalis kujuneda olukord, kus põhikoolid (1.-9. klass) on eraldi hoonetes ja gümnaasiumid eraldi koolimajades, kuid ta ei näe probleemi ka selles, kui põhikool ja gümnaasium samasse hoonesse jäävad.
«Poleks midagi kummalist kui ka Lütseumil oleks oma põhikool,» lausus minister. Kuid tema sõnul peaks see põhikool siis olema piirkondlik kool.
Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse teine lugemine sel nädalal riigikogus katkestati, et fraktsioonid ja huvigrupid saaksid sellele veel kord oma hinnanguid anda ning ettepanekuid teha. Seadus näeb praegu ette, et 2012. aasta 1. detsembrist oleksid põhikoolid ja gümnaasiumid eraldatud ning sellele järgneks veel kolme aasta pikkune üleminekuaeg, et kõik muudatused paika loksuksid.
Lukas sõnul on pealinna suurimaks probleemiks praegu see, et siin on palju väikeseid gümnaasiume, mis spetsialiseerunud nõrgemate põhikooli lõpetajate vastuvõtmisele ning mitmes linnaosas puudub tugev gümnaasium.
Haridus- ja teadusministeerium tahab gümnaasiumitele rakendada 120 õpilase miinimumnõuet, mis tähendaks igas gümnaasiumiastmes kahte paralleelklassi, kuid Lukase sõnul võiksid pealinna gümnaasiumid olla reeglina suuremad ehk 3-5 paralleelse klassiga.
«Igas linnaosas peaks olema vähemalt üks ja korralik puhas gümnaasium, mõnes linnaosas rohkem,» lisas ta. «Uuenduste peamine eesmärk on see, et hoida ühiskonda täiendava kihistumise eest. Gümniaasiumite erinev tase aga selleni viib ja gümnaasiumite tase on meil praegu muutunud ebavõrdseks.»
Tallinna haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk ütles, et Tallinn nõustub vajadusega korrastada koolivõrku, sealhulgas gümnaasiumiastme likvideerimine madala täituvusega koolides, kuid kindlasti ei toetata põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist tervikuna.
«Kooliastmete lahutamine ei saa olla kogu haridussüsteemi põhiküsimus, on palju olulisemaid probleeme, millega oleks vaja tegeleda: kuidas kaasajastada õpet ja õppimist, õpetajate ettevalmistust (mis omakorda saab alguse kõrgkoolide kvaliteedist), tagada koolide varustatus 21. saj kohaste õppevahenditega, õppekava katmine e-õppevahenditega jne,» märkis ta
Loki sõnul kinnitab seda, et haridusüldsuse, kohalike omavalitsuste ja lastevanemate toetus lahutusideele ei ole piisav, ka haridusameti küsitlus lastevanemate ja koolijuhtide seas. «Üldsusele ei ole selge, kuidas kooliastmete lahutamine haridussüsteemis midagi paremaks muudab, praegune retoorika paremast kvaliteedist jääb ebaveenvaks,» lisas ta.
Haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktor Meelis Kond lausus, et Tallinnas tooks kooliastmete lahutamine praeguste muudatuskavade võtmes kaasa väga suurte gümnaasiumide ja põhikoolide tekke, sest koolid on ehitatud ja renoveeritud arvestusega, et seal on koos kõik kooliastmed.
Ta lisas, et põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine võib kaasa tuua õpilaste ja õpetajate ühest kooli teise suunamise ning «selliseks inimrändeks ei ole üldsus valmis». Tallinna munitsipaalkoolides õpib 39 912 õpilast, keda õpetab 3093 õpetajat.
Tallinna eliitkoolide kohta ütles Kond, et haridusameti arvates ei peaks nende koolides kardinaalseid muudatusi tegema.