Riigikogus arutamisel olev uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus kaotab ära enamikes pealinna koolides praegu kasutamisel olevad 1. klassi katsed ning neid ei saaks tulevikus teha ka enam Tallinna eliitkoolid.
Koolireform kaotab pealinnas massilised 1. klassi katsed
29. november 2009, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolireform ehk uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb praegusel kujul ette, et 2012. aasta 1. septembrist oleksid põhikool ja gümnaasium eraldatud ning haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase sõnul ei saa siis koolides olla enam 1. klassi katseid.
«Põhikooli puhul pole asjakohane teha sisseastumiskatseid,» lausus minister. «Linnavalitsus saab kohustuse jaotada kõik 1. klassi soovijad kodulähedastesse koolidesse ehk igale lapsele kindlustatakse koht võimalikult kodu lähedases koolis ja vanemad ei pea jooksma enam ühe kooli ukse tagant teise kooli ukse taha, et kuhu nende laps nüüd vastu võetakse.»
Katseid ei saaks tulevikus teha ka praegused pealinna eliitkoolid, nagu Inglise Kolledž, Prantsuse Lütseum või Reaalkool, sest kui praegu on nad piirkonnata koolid, siis tulevikus peaks ka nende põhikoolid olema piirkondlikud koolid.
Tallinnas on praegu asumipõhine koolide jaotus ning sõltuvalt asumist on piirkondlikke koole 5-12. See aga tähendab, et laps ei pruugi sugugi 1. klassi saada oma kodule lähimasse kooli vaid hoopis sootuks kaugemale, kui tal katsetel nõrgalt läheb.
Suurem osa pealinna koolidest teevad 1. klassi astujatele katseid, sest paljud lapsevanemad registreerivad oma lape kindluse mõttes mitmesse kooli ja nii on paljudesse koolidesse soovijaid rohkem kui seal on kohti.
Tallinna haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktor Meelis Kond ütles, et amet ei pea ühe kooli põhimõtet õigeks.
«Tallinn ei toeta seda, et õpilast muuta sunnismaiseks, et elukoht määraks ära tema koolivaliku,» märkis Kond. «Me ei soovi, et meil juhtuks nagu Ameerika Ühendriikides või Inglismaal, kus vanemad muudavad kindla kohustuse pärast õppida piirkonnakoolis oma elukohta, et pääseda nö paremasse kooli.»
Kondi sõnul tagab Tallinnas rakendatud asumipõhine jaotus koolikoha ühes piirkonnakoolidest ning on kaalutud ka seda, et muuta linn tervikuna üheks piirkonnaks. «Õpilaskohti on Tallinnas rohkem, kui kooli astujaid,» lisas ta.
Haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Loki hinnangul tooks õpilasele kooli määramine kaasa palju probleeme.
«Näiteks on kooliastujate arvu täna ikka veel keeruline prognoosida, ka sel aastal jäi meie andmetel rahvastikuregistri järgi linna koolidesse tulemata ligi 300 õpilast, kes ei pruugi enam Eestiski elada,» lausus ta. «Samuti ei pea paljud oluliseks oma elukohta täpselt määratleda, nii ongi meile teada ainult lapse elukoht linnaosa täpsusega.»
Lokk ütles, et kooli määramist raskendab ka see, et konkreetse õpilase soovitav õppekeel on haridusametile teadmata ning pelgalt nime järgi ei ole seda võimalik tuvastada.
Koolireform ehk põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine ei puuduta erivajadustega lastega koole. Samuti jäävad 1. klassi astumise katsed alles näiteks muusikakooli.
Gümnaasiumiastmes piirkondi enam pole ehk seal võetaksegi noori õppima sisseastumiskatsete läbi.