Kadrioru Pargi töötajad krabasid kaitsealalt mustikavarsi

Üksikute lahti jäetud teede otstes on üheselt mõistetavad keelumärgid. Foto: Toomas Huik.

Valvas Mähe elanik tabas Pirital, Metsakalmistu taga Kloostrimetsas Kadrioru Pargi töötajad, kes seal mustikavarsi suurtesse kottidesse toppisid.

Mähel elav Jaan Viirmaa märkas eelmisel neljapäeval Kloostrimetsas suusatades Kadrioru Pargi kirjadega autot, kuhu laaditi suuri kilekotte sealtsamast maastikukaitsealalt korjatud mustikataimedega. «Furgoonauto oli mustikavartega kotte täis topitud. Ja siin on ju ometi kaitseala, kus ei tohi midagi korjata,» lausus Viirmaa.

Pealegi nägi ta autot kohas, kus see tema sõnul kuidagi poleks tohtinud olla, sest enamiku metsasihtide alguses on palkidest tõkked ning üksikutes lahti jäetud kohtades on selgelt ja üheselt sõidetavad keelumärgid. «Ilmselt tulid nad seda sihti mööda, kus keegi oli palktõkke juba varem ära lõhkunud ning palki saab tee pealt eest ära tõsta,» arvas Viirmaa, kes aktiivse sportlasena teab Kloostrimetsa kõiki radu peast.

Kõikvõimalikke pahategijaid on ta seal varemgi tabanud. Küll tuletegijaid, küll prügi metsa toojaid. «Üks autojuht laadis parajasti prügi autost maha. Niipea kui nägi, et ma kuskile helistan, võttis kätte ja hakkas oma rämpsu autosse tagasi tõstma,» meenutas Viirmaa. Ka pargitöötajate käitumine ajas tal südame täis.

Kadrioru Pargi juhataja asetäitja Jana Tammesalu sõnul käisid nende töötajad küll kaitsealalt mustikavarsi korjamas, kuid ühtegi keelatud kohta nad autoga polevat sõitnud.
«Ma olen täitsa kindel, et meie töötajad pole ühtegi keelumärki eiranud ega ühtegi teetõket lõhkunud,» kinnitas Tammesalu.

Maastikukaitsealalt mustikavarte kogumise kohta arvas ta, et eks inimesed kipuvad ikka mõnikord eksima. «Inimesed saadeti metsa mustikaoksi tooma ja nad lihtsalt tahtsid need oksad võimalikult lähedalt ära tuua,» kinnitas ta.

«Muidugi ei ole eriti tore kuulda, et selline asi on juhtunud ja ma võin kõigile lubada, et seda enam ei juhtu. Pealegi mingit otsest kurja meie töötajate tegevus ju ei põhjustanud,» lausus Tammesalu.

Kaitsealal tegutsenud töötajate karistamist ei pidanud Tammesalu vajalikuks. «Meie inimesed puutuvad iga päev loodusega kokku, neil on teadmised loodushoiust täiesti olemas. Ma arvan, et on täiesti piisav, kui nendega vestelda ja asja selgitada,» arvas ta.

Erilist traagikat ei näinud juhtumis ka keskkonnainspektsioon. Inspektsiooni avalike suhete nõuniku Leili Tuule sõnul ei ole mustikavarte lõikamine iseenesest kuritegu, ka mitte maastikukaitsealal. Kõik sõltub alati sellest, kuidas ja millisel hulgal seda tehakse.

«Isegi kui sealt on korjatud mitu kotitäit, aga samas mingeid otseseid kahjustusi ei ole tekitatud, siis otsest seaduserikkumist selles ei ole. Maastikukaitseala ei ole loodud ju selleks, et mustikaid kaitsta. Mustikas ei ole kaitsealune liik,» lausus Tuul. Ta lisas, et keskkonnainspektsiooni muudab valvsaks hoopis jutt, et mustikakorjajad olevat autoga maastikukaitsealale sõitnud, paraku pole seda võimalik tagantjärele enam tõestada.

Nii soovitaski Tuul inimestel looduses mõistlikult käituda. «Kui kuskilt midagi korjatakse, olgu need oksad või mustikavarred, siis ei maksa jätta nähtavaid jälgi ega loodust kahjustada. Looduse ande tuleks tarbida mõõdukalt ja vastutustundlikult nii maastikukaitsealal kui tavalises metsas,» lausus Tuul.

«Kui kellelgi tõesti kotitäit mustikavarsi vaja on, siis võiks neid mujalt korjata kui kaitsealalt. Kuigi mustikavarred taastuvad, kui taimi pole juurtega välja rebitud. Mustikas ajab ju uued võrsed, nii et selles mõttes ei ole ka kirjeldatud juhtum eriti traagiline. Selline asi muutub loodusele koormavaks siis, kui selliseid massilised korjamised toimuvad ühes ja samas kohas korduvalt,» lisas ta.