Eestlased kardavad tuld rohkem kui venelased
4. november 2009, 17:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti tellitud uuringust selgub, et venekeelne elanikkond on suitsuandurite ja tulekustutite vajalikkuse suhtes skeptilisemalt meelestatud kui eestlased.
Samuti see, et suitsuandur on olemas 78 protsendil leibkondadest ja kodus suitsetajate arv on võrreldes mullusega vähenenud ligi kümnendiku võrra.
Uuringu läbi viinud Triinu Ojala TNS Emorist rääkis, et kõigepealt uuriti suitsuanduritega varustatust telefoniküsitlustes ning need näitasid lausa uskumatuid tulemusi.
«Kuna inimesed teavad, et suitsuandur on kohustuslik, siis 91 protsenti vastas, et suitsuandur on majas olemas. Meile tundus see natuke kahtlane, näiteks Võrumaal oli suitsuandur olemas 99 protsendil vastajatest. Siis lasksime seda küsida nendel küsitlejatel, kes kodudes käivad. Nad siis küsisidki koos muude asjadega seda, kas suitsuandur on majas olemas ning seejärel palusid näidata, kuhu see on paigaldatud.
Nii selgus, et suitsuandur on olemas 78 protsendil peredest,» rääkis Ojala.
Ta lisas, et ebaausaid vastuseid andsid enamjaolt venekeelsed vastajad ja samuti nooremad. Kõige ausamalt vastasid pensionärid. Selle eest oli pensionäride seas jälle rohkem skeptikuid, kes ei uskunud, et suitsuandurist midagi kasu võib olla.
Venekeelse elanikkonna kohta arvas Ojala, et päästjad peavad nende seas tublisti selgitustööd tegema, kuigi võrreldes möödunud aastaga on nende teadlikkus tublisti paranenud. «Võrreldes eestlastega on venelased julgemad ja paistavad arvavat, et mis see tuli ikka teeb. Nad on ka skeptilisemad suitsuandurite ja eriti tulekustutite vajalikkuse suhtes,» rääkis Ojala.
Ta arvas, et osaliselt võib selline suhtumine olla tingitud ka elukohast, sest suur osa venekeelsest elanikkonnast elab kortermajades, mille elanikud ei kipu suitsuandurit väärtustama. Venekeelsete inimeste seas on rohkem ka neid, kes kodus suitsetavad.
Kodus suitsetamine on aga aasta jooksul vähenenud umbes kümme protsenti ning Ojala sõnul võib selle vähemalt osaliselt panna tundlike suitsuandurite arvele, mis sunnivad suitsetajad toast välja minema.
Tulekustutit peab uuringu andmetel vajalikuks vaid kolmandik inimestest. Venekeelsetest elanikest pidas kustutit vajalikuks vaid 17 protsenti, eriti arvati kustutist halvasti Ida-Virumaal.
Ka sõltub tulekustuti hankimine elamise suurusest. «Tundub, et mida väiksem ja armsam kodumaja on, seda vajalikumaks tulekustuteid peetakse ja seda rohkem on neid ka hangitud,» rääkis Ojala. Tulekustutit väärtustavad rohkem just nooremad inimesed. Samas sõltub selle hankimine sageli ka hinnast, ehk inimesed ostavad selle heal meelel, kui neile hinnaalandust tehakse.