Roheliste Tallinna meerikandidaadi Marek Strandbergi ja Eesti Väitlusseltsi esindajate eilset
online
-debatti analüüsinud linnageograaf Teele Pehk soovitas luua rohkem tugevaid linnaosakeskusi.
Ekspert väitlusest: tugev linnaosakeskus kärbiks ummikuid
7. oktoober 2009, 12:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need oleksid tema sõnul kohad, kus elanikud saavad näiteks piisavalt hästi vaba aega veeta, selle asemel et sel eesmärgil kesklinna sõita - niimoodi säästetaks seega aega ja keskkonda.
«Iseseisvamate linnaosade reaalne väljund oleks linnaosakeskused. Keskused toetavad jätkusuutliku linna printsiipe, kuna vähendavad oluliselt kesklinna autodega koormatust, pakkudes samas eri funktsioone kodukohale lähemal,» rääkis Postimees.ee'le Linnalabori liige Pehk.
Tallinnas üha aktiivsemaks ja jõulisemaks muutuvad kodanikualgatused (teiste seas Telliskivi Selts, Kadrioru NOP, Uue Maailma Selts, Pirita Selts, Mähe Selts) tõestavad tema sõnul, et linnaelanikud tahavad oma elukandi ja linnaosa arengut mõjutada.
«Linnaosakeskusi võiksidki vedada aktiivsed ja toimivad kogukonnaühendused, neile saaks delegeerida mõningate teenuste (kodanike koolitamine, vabaaja veetmine jne) osutamist.»
Pehk rääkis, et linnaosade iseseisvamaks muutmine võimaldab küll tuua linnaarengu üle otsustamise kodanikele lähemale, kuid iseküsimus on, kuidas linnaosavalitsused kodanikele lähenevad. «Meie Linnalaboris leiame, et kõige tõhusam on koostöö kogukonnaseltside ja muude kohalike kodanikualgatuste kaudu.»
Planeeringute mõttes tähendavad iseseisvamad linnaosad tema sõnul füüsilisele keskkonnale tugevamat mõju kui linna keskvõimu kaudu. «See mõju avaldub küll alles aja möödudes.»
Teisalt kasvatab linnaosade iseseisvamaks muutmine tema hinnangul bürokraatiamasinat.
«Kriitiliseks muutub linnaosade omavaheline koostöö ja koostöö linna keskvõimuga. Kuna juba praegu esineb linnavalitsuse ja linnaosavalitsuste koostöös suuri puudujääke (eriti planeerimistegevuses), siis tuleb sellele aspektile linnaosade iseseisvumisel erilist tähelepanu pöörata.»
Iseseisvate linnaosade puhul kerkib Pehki hinnangul teravalt esile tööjaotuse küsimus: milliste küsimustega tegeleb linna keskvõim ja millistega linnaosavalitsus.
«Kindlasti ei tohi kaduda terve linna esindatus, kuna Tallinn peab hoolitsema linna tervikliku ja kaalutletud arengu eest. Linna keskvõimul ei tohiks tekkida kerglane arusaam, et kõik probleemid saab linnaosadele lahendamiseks edastada.»
Seda, kumb väitluspool veenvama mulje jättis, Pehk otseselt välja ei öelnud, kiites siiski mitmeid roheliste linnapeakandidaadi mõtteid.
«Strandberg tüüris oma jutus linnaosakeskuste loomise poole (kuigi ei nimetanud neid sellise nimetusega kordagi), mida meiegi toetame.»
Samuti jäi talle Strandbergi sõnavõtust silma rahvahääletuse olulisuse sage kordamine.
«Seda demokraatiameetodit kasutatakse tõesti paljudes arenenud riikides, kuid küsimus on tegelikult laiem. Rahvahääletus ainukese meetodina ei muuda linnavalitsemist demokraatlikumaks.»
Pigem tuleb tema sõnul terviklikumalt mõelda, millisel moel kodanikke linnaarengu planeerimisse kaasata. «Siinkohal on äärmiselt oluline, et kodanikud oleksid teadlikud oma rollist linna(osa) arengu mõjutamisel ja arengusse sekkumisel.»
Marek Strandberg ja Eesti Väitlusseltsi esindajad pidasid eile Postimees.ee's Eesti ajaloo teise online-debati teemal «Tallinna linnaosad peavad muutuma iseseisvamaks», kusjuures Strandberg pidi seda väidet kaitsma ja väitlejad ründama.