Tallinna abilinnapea Deniss Boroditši sõnul oli linna finantsdirektori poolt õige välja tuua uue linnaasutuse loomisega kaasnevad riskid ning rõhutas, et linnavõim ei hakka seda iga hinna eest asutama.
Boroditš: raha puudumise korral jääb uue asutuse loomine ära
24. september 2009, 15:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš, linna finantsdirektor Katrin Kendra on uue prügiveo ja tänavapuhastusega tegelema hakkava linnaasutuse loomise osas väga kriitiline, märkides, et linnal pole raha selleks ja et ettevõtmine seab tõsisesse ohtu muude valdkondade toimimise.
Mitte kriitiline, vaid ta võttis hoiatava positsiooni. Ja see on õige. Iga finantsdirektor peab taolistele asjadele tähelepanu juhtima, see on normaalne protsess ja me ei varja seda. Seetõttu ongi finantsdirektori arvamus eelnõu seletuskirjas.
Minul muidugi tekib küsimus, et kui finantsdirektor taolise hoiatuse annab, siis miks te üleüldse selle ideega edasi lähete?
Kui vaadata otsust, siis see on informatsiooni andmine. Ei ole nii, et homme hakkab see asutus tööle. See on tema arvamus, me võtsime tema hoiatused teadmiseks. Ja see on õige, et ükski loodav asutus või linnavalitsuse otsus ei tohi mõjutada negatiivselt linna finantsseisu. Ja tema kui finantsdirektor peabki selle eest seisma.
Vaatasin nii Raepressi teadet kui ka seda otsust ja ma saan aru, et linnavalitsuse selge soov on ikkagi luua üks asutus, mis hakkaks piiratud kujul tegelema prügiveo ja tänavapuhastusega.
Kui räägime numbritest, siis kommunaal- ja keskkonnaamet said ülesandeks tulla konkreetsete numbritega 1. aprilliks linnavalitsusese. Ja siis me saame rääkida juba konkreetsete numbrite põhjal. Loomulikult peame arvestama finantsdirektori öelduga. Praegu oli linnavalitsuses informatsioon, me kuulasime selle ära, ametid said ülesande teha oma asjad 1. aprilliks ära ja kui nüüd hakkame lõplikult otsustama, siis arvestusega, et otsus ei tohi linna üldseisu kuidagi halvendada. Samas me peame aru andma, et need valdkonnad vajavad tähelepanu ja tegutsemist.
Kui 1. aprilliks on kulud välja arvestatud ja selgub, et raha linnale piisavalt pole, kas siis loobutakse ideest?
Kui vaatame prügivaldkonda, siis plaanitud piiratud sekkumine on mõeldud nii, et me ei hakka ise vedama prügi, vaid korraldame vedu ja ostame riigihanke korras veoteenuse sisse. Jooksvad kulud kaetakse rahavooga, seal me ei osta tehnikat, seal investeeringut praktiliselt pole.
Eelnõus on kirjas, et jooksev kulu saab olema 10 miljonit krooni aastas ja esimesel aastal 26 miljonit krooni.
See ei ole päris niimoodi. Aga ma kordan, et täpsetest numbritest ma räägime ikka siis, kui ametid tulevad konkreetsete ettepanekutega 1. aprillil. Otsus võetakse vastu lähtuvalt majanduslikust kontekstist ja loomulikult ei taha ükski linnavalitsus linna huve kahjustada. Kui need ettepanekud pole rahaliselt aktsepteeritavad, siis me ei saa nendega edasi minna. Ma ütleks, et meil on väga tugev finantsdirektor. Kui finantsdirektor oleks vait, vaat see oleks halb.
Nii et kõik need eelnõus olevad numbrid ja ka Kendra hinnang, et taolise prügiveo ja tänavapuhastusega tegeleva ameti loomine läheks esimesel aastal maksma 85 miljonit krooni, on esialgsed arvud?
Jah. Nüüd hakkavad ametid korjama konkreetseid pakkumisi, konkreetseid numbreid. Siis on see pilt olemas ja siis on näha, mis see täpne rahaline kulu olema saab.