Gümnaasiumi juures avatakse muusikakool

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, koolituskeskuse juhataja Carolin Kadaja ja muusikakooli juhataja Moonika Tooming (paremal) on end sisse seadnud kooli helistuudiosse.
Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, koolituskeskuse juhataja Carolin Kadaja ja muusikakooli juhataja Moonika Tooming (paremal) on end sisse seadnud kooli helistuudiosse. Foto: Mihkel Maripuu

Gustav Adolfi gümnaasium kavatseb uuest õppeaastast avada muusikakooli. See ei tähenda, et Eesti vanim kool põhjalikult suunda muudab – muusika peaks lastele pakkuma uusi lisavõimalusi.

«Sügisel saavad kooliteed alustavad lapsed astuda esimest korda matemaatika-muusika klassi,» ütles gümnaasiumi direktor Hendrik Agur.

Ning lisas, et tegemist pole naljaga, sest kool kavatseb võrdselt tähelepanu pöörata nii reaal- kui ka humanitaarainetele. «Matemaatika ja muusika pole sugugi nii kauged, kui pealtnäha paistab,» tõdes Agur. «Omavahelisi seoseid võib leida teistestki õppeainetest.»

Koolis, kus käib aktiivne korjandus esindusklaveri soetamiseks, kus on olemas täiskomplekt instrumente puhkpilliorkestrile ja kellade ansamblile ning kus vahelduva eduga käib koos kuni 11 kooliõpilaste bändi, jagub muusikahuvilisi küllaga.

Sel aastal avati esimest korda kolm kitarriklassi ning kõik sealsed õpilased on end juba kirja pannud ka loodava muusikakooli katsetele.

Erinevad muusikastiilid

Muusikakooli loomise mõte on umbes aasta vanune, kuid põhiliseks tõukejõuks peab Gustav Adolfi gümnaasiumi koolituskeskuse juhataja Carolin Kadaja ühe kitarriõpingutel osalenud kolmanda klassi tüdruku ema. Too küsis õpetajatelt, kuidas temagi saaks kitarrimängu õppida.

Ka õpilasomavalitsuse kaudu on koolis muusika õppimise võimalusi väga tihti uuritud, rääkis Kadaja.

Muusikakooli võivad seega astuda ka täiskasvanud. Kuid lisaks suurele tahtmisele peab mõistagi olema ka muusikalist kuulmist ning rütmitunnet. «Katsed on vajalikud, sest me ei taha inimesi petta,» selgitas Agur. «Soovime, et õpingutel oleks nii tulemus kui ka kvaliteet.»

Direktori nägemuses võiks tulevikus koolis kas või muusikale lavastada. «Lisaks klassikalise muusika teadmistele peaksid õpilased saama elamuse koos musitseerimisest ja bändi tegemise kogemuse,» ütles Agur. «Ja miks mitte võtta ellu kaasa ka oskus «Õllepruulijat» kitarril või klaveril saata.»

Tulevase muusikakooli juhataja ja praeguse käimalükkaja Moonika Toomingu sõnul hakatakse muusikakoolis viljelema väga paljusid stiile, millest iga õpilane võib valida endale meelepärasema.

Õpetama hakatakse laulmist, klassikalist ning soolo- ja basskitarri, klaverit ja löökriistu. «Kui mõne instrumendi vastu on eriti suur huvi, siis püüame ka selle õppekavasse tuua,» rääkis Tooming ning tõi näiteks flöödi.

Muusikakool avatakse esialgu gümnaasiumi algklasside majas, mis õhtupoolikutel tühjana seisab. Aguri sõnul on aga lähiümbruses palju linnavalitsusele kuuluvaid hooneid, mis tulevikus võiksid muusikakoolile uueks koduks saada.

«Tallinnas on liiga vähe muusikakoole ja erihariduskoole üldse. Pealinna 400 000 elaniku kohta on siin vaid neli muusikakooli,» ütles Agur. Ning tõi näiteks, et isegi 450 õpilasega Karksi-Nuia gümnaasiumis tegutseb 80 õpilasega muusikakool.

Kiidavad heaks

Tallinna haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktori Meelis Kondi sõnul on gümnaasiumi tegu kiitust väärt ja selliseid algatusi võiksid ka teised koolid järgida.

«Lastel peab olema võimalus ka oma lõbuks muusikat teha ja saada head õpetust,» ütles Kond.

Muusikakooli loomise kava kiitis ka Eesti Noorsootöö Keskuse huvihariduse peaekspert Ene Raid. «See on hästi vahva algatus,» tõdes ta. «Tallinnas on nii tublisid muusikaõpetajaid kui ka muusika õppimisest huvitatud noori.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles