Eesti ja Iisraeli riigi juhtide ning Eesti, Iisraeli ja Venemaa pearabide osavõtul avati täna Tallinnas pidulikult uus juudi sünagoog.
Eesti ja Iisraeli juhid avasid Tallinna uue sünagoogi
16. mai 2007, 15:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sünagoogi avamise tseremoonial osalesid president Toomas Hendrik Ilves, peaminister Andrus Ansip, Iisraeli asepeaminister Shimon Peres, Iisraeli pearabi Yona Metzger, Venemaa pearabi Berl Lazar ja mitmed teised väljapaistvad külalised Eestist ja välismaalt.
Sünagoog asub Karu ja Aedvilja tänava nurgal, moodustades osa tervikust, kuhu kuuluvad lisaks sünagoogile Tallinna juudi kooli hoone ja juudi kogukonna keskus.
Tallinna ajalooline, 1885. aastal pühitsetud sünagoogihoone hävis Teises maailmasõjas.
Tänaseni oli Tallinn viimane Euroopa Liidu pealinn, kus puudus täisväärtuslikuks juudieluks vajalik sünagoogihoone, ütles Eesti pearabi Shmuel Kot, kes avaldas lootust, et sellest majast saab väärikas juudielu keskus Eestis.
Enam kui miljon eurot annetanud sünagoogi ehituse peasponsori Aleksander Bronteini palvel on Tallinna sünagoog pühendatud tema 16. novembril 2004 surnud ema Beila Barski mälestusele.
«Ükskõik, kus maailmas ka sünagoog asuks, ikka on ta pööratud Jeruusalemma poole. Uus sünagoog on selle Tallinna ja Jeruusalemma vahel eksisteeriva nähtamatu sideme kandjaks ja tunnistuseks Eesti juudielu renessansist ning sidemete tihenemisest eesti ja juudi rahvaste vahel,» märkis Brontein sünagoogi avamisel.
Tallinna uue sünagoogi projekteeri¬s arhitektuuribüroo Kõresaar & Kotov (KOKO).
975 ruutmeetri suuruse üldpinna ja 106 ruutmeetri suuruse peasaaliga sünagoogi ehituseks kulus üle 22 miljoni krooni.
Sünagoogi hoone esimesel korrusel avatakse väike kiosk, kust on võimalik osta meeneid ja kirjandust ning tellida ja kätte saada koertooteid.
Sünagoogis asub ka Eesti ainus mikve ehk rituaalne kümbluskoht. Kompleksi kuuluvad lisaks rituaalsele basseinile riietusruum, duiruum ja vann.
Eestis elab praegu ligikaudu 3000 juuti ning peamiselt on nad koondunud Tallinnasse. Eesti juute ühendab kaks organisatsiooni religioosne Eesti juudiusu kogudus ja ilmalik Eesti juudi kogukond.