Eesti Raudtee ja Kristiine linnaosa valitsus lammutaksid meelsasti kasutult seisva ja räämas Tondi jaamahoone, kuid ei saa seda teha, sest eelmise aasta lõpust kuulub maja muinsuskaitse alla.
Räämas ja kasutult seisvat tondilossi ei tohi lammutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Raudtee ehitiste ameti juhataja Endel Vatter nimetas Tondi raudteeülesõidu kõrval seisvat, mitu korda põlenud ning täissoditud hoonet tõeliseks tondilossiks. Maja ei ole kellelegi vaja ning see tuleks tema sõnul kindlasti lammutada.
Ka Kristiine linnaosavanema asetäitja Aleksander Raide tõdes, et tühja maja lammutusplaanid olid päevakorras. Nüüd on aga ootamatult selgunud, et eelmise aasta detsembrist on raudteejaama hoone kultuuriministri käskkirjaga arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud ning lammutamine jääb ära.
Jäi nimistust välja
Vatter on pakkunud linna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhatajale Boris Dubovikule, et kui linn soovib hoonet korda teha ja sellele mingi uue rakenduse leida, siis Eesti Raudtee vastu ei ole.
Samas on ta silmanähtavalt pahane, et muinsuskaitsjad on saavutanud oma tahtmise. Lisaks silma riivavale välimusele ja kasutusele jääb Tondi jaamahoone ka raudtee ohutsooni ehk asub rööbasteele liiga lähedal.
«Eesti Raudtee on raudtee-ettevõte, tegeleme vedudega, mitte muinsuskaitse ja kinnisvaraga,» tõdes Vatter. «Me ei soovi hakata mõtlema, kuidas ühte äärmiselt halvas seisus hoonet korda teha. Meil ei ole sellega midagi peale hakata ning puudub ka raha seda korda teha.»
Duboviku sõnul ei tule Tondi jaamahoone lammutamine kõne allagi. Maja on küll armetus seisus, kuid kindlasti saab seda renoveerida ning talle mingi mõistliku rakenduse leida.
«Ma imestasin, kui meile esitati hoone lammutuse projekt ja selgus, et maja ei olegi muinsuskaitse all,» kinnitas Dubovik. «Kõik teised Tallinna piiresse jäävad raudteejaamad on arhitektuurimälestistena kirjas, ainult Tondi oli millegipärast nimistust kõrvale jäänud.»
Stiilne jaamahoone
Duboviku väitel on Tondi jaamahoone kujul tegemist eelmise Eesti Vabariigi aegse stiilse raudteejaamaga.
Ta lisas, et hoone ülemine puidust osa on praegu küll viletsas seisus, kuid koos alumise paekiviosaga moodustab ta terviku, mis on ühe projekti järgi ehitatud.
Raide nentis, et Tondi jaamahoone kuulub küll Eesti Raudteele, kuid sellele vaatamata on Kristiine linnaosa valitsus mõelnud, mida majaga ette võtta.
Tõenäoliselt tuleb korraldada rendile andmise konkurss, et leida inimesed, kes sooviks hoone korda teha ning ruumidele mingi rakenduse leida.
«Näiteks vedurimeeste ametiühing on avaldanud soovi jaamahoonesse oma kooskäimise koht teha,» tõdes Raide.
«Minu teada on majas ka veevärk ja kanalisatsioon, mis tähendab, et sinna võiks rajada näiteks väikese söögikoha,» lisas ta.
Tondi raudteejaam
Valmis 1933. aastal.
Tondile kujunes omalaadne transpordisõlm, kus inimesed said elektrirongilt trammile ümber istuda. Kuna tol ajal oli autoomanikke vähe, kasutas enamik linlasi ühistransporti.
Praegu on raudteejaam haletsusväärses seisus: mitu korda põlenud hoone on suurelt jaolt avariiline, põhikonstruktsioonid on osaliselt söestunud, maja aknad on laudadega kinni löödud, ehitise seinad on täis soditud.
Hoone kivist sokliosa on paremas seisus. Maja kaitsevööndis asub rida huvitavaid ajaloolisi elemente, nagu Franz Krulli ja Ilmarise tehases valminud trammiliinide kandurpostid, trammiliini lõpp-peatuse dispetimaja ning trepid.
Allikas: Tallinna kultuuriväärtuste amet