Nädal aega Tallinna ühissõidukites ringi sõitnud reisisaatjad on pälvinud palju pahameelt, linnakodanike arvates võiksid nad olla aktiivsemad inimeste abistamisel ja häirivate sõitjate väljasaatmisel.
Linnakodanikke häirib reisisaatjate loidus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peamine etteheide, mida linnakodanikud teevad, on see, et vastsed reisisaatjad on seljaga reisijate poole, ajavad bussijuhiga juttu ega abista kärudega sõidukisse tulijaid.
Perekooli foorumis imestasid mitmed emad, miks on saatjad pandud just madalapõhjalistesse sõidukitesse, kuhu saab siseneda suhteliselt hõlpsalt ilma abistamatagi - pigem oleks abi tarvis kõrgetes, treppidega sõidukeis.
Korduvalt tõid kritiseerijad välja, et reisisaatjad istuvad ega tunne sõitjate vastu huvi. «Vahel tundub mulle, et nad on rohkem saatjad juhtidele. Olen päris paljudel kordadel näinud, kui saatjad seisavad bussijuhi juures ja muudkui vestlevad,» kirjutas üks.
Teine kirjeldas, kuidas hommikusel tipptunnil istus reisisaatja trolli esiistmel ja jälgis hoolikalt läbi esiakna teed. «Ehk on vaja täiendkoolitust teemal: juht jälgib teed ja reisisaatja reisijaid?»
Samuti toodi välja, et reisisaatjaist pole olnud haisvate või lärmavate sõitjate taltsutajat ega pileti mulgustamisel abistajat.
Siiski on sõitjatel ka mitmeid positiivseid kogemusi. «Number 16 bussis võimles üks keskealine naine väga hoogsalt kärudega. Aitas peale ja maha - hea oli vaadata kohe,» kirjutas üks arvaja. Teine ema kiitis: «Oldi kohe aitamas ja aidati vanainimesi istuma. Trollis saatja küsis, mis peatuses maha lähete ja tuli mulle appi käru tõstma.»
Mutli: andke aega sisseelamiseks
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli ütles, et ilmselt võtab paljudel oma uude ametisse sisseelamine pisut kauem aega, kui praegu kulunud. «Mõni on mitu aastat töötanud tehases ja tinutanud seal mõnda mikroskeemi, tema jaoks on see täitsa uus väljakutse,» põhjendas ta.
«Aga on ka juhtumeid, kui reisisaatja tahtnud lapsevankriga ema bussi aidata ja hoopis sõimata saanud, et mis ta tuleb võõrast käru näppima,» sõnas Mutli.
Mutli märkis, et hea reisisaatja ülesanne on ka ise taibata, et kui inimene abi vajab, ilma et ta seda paluma peaks. «Inimesi on erinevaid ja reisisaatja töö pole kerge. Ei tasuks seda ametit pilgata ja inimestele sisseelamiseks aega anda,» soovitas ta.
Linnaelanike arvates võiksid saatjad nii sõidukisse sisse kui sobivale kohale istuma aitamisel palju aktiivsemad olla. «Nad võiksid osata vastata adekvaatselt mõne peatuse küsimuse kohta, vajadusel looma korda ja kutsuma korrale: asotsiaalid bussist välja, karjuvaid-tormavaid lapsi korrale kutsuda, vajadusel juhtima tähelepanu, et mõni vanainimene tahab istuda,» pakkus üks välja.
Mutli kinnitusel on see nende ülesanne praegugi, ilmselt jääb selle tegematajätmine praegu julguse taha inimestega suhelda.
Uusi tööülesandeid abilinnapea sõnul enam reisisaatjatele eriti anda ei saa, sest ametijuhendis on neid juba päris palju ning enamat nad ei suudaks.
Tähelepanekud soovitas abilinnapea julgesti trammi- ja trollibussikoondisele või autobussikoondisele teada anda koos konkreetse sõidukinumbri ja sõidu kellaajaga. «Mõlemad ettevõtted sõidavad pisteliselt linna peal ringi ja kontrollivad ning tehakse vajadusel märkused, kolmas-neljas kord on juba töölepingu lõpetamine,» sõnas Mutli.
Mutli lisas, et sel nädalal algavad reisisaatjatele uued koolitused, mille läbinud suunatakse ka kõrgepõhjalistesse bussidesse.
Väljavõtteid Tallinnapostimees.ee kommentaaridest:
* Tartlane: Sattusin eile üle mitme aasta Tallinna. Bussis küsisin reisisaatja käest, mis peatuses pean maha minema, kui tahan X kohta jõuda. Sain vajaliku info, enne õiget peatust näitas koguni, milline see X maja on. Oli abi küll. Samas, mul poleks abi vaja läinud, kui bussipeatuses oleks olnud transpordikaart.
* Saatja seisis bussi keskel, samal ajal kui äsja sisenenud vanahärra üritas piletit elektroonilises kompostris komposteerida. Reisisaatja vaatas tuimalt poole meetri kauguselt, kuidas härra ca 20 sekundit üritas. Lõpuks pidi vanahärra vantsima bussi etteotsa ja vanakooli kompostrit kasutama.
* Minu meelest on reisisaatjad vajalikud. Noored nolgid on bussis kohe hulka vaiksemad ja inimesed, kes sisenevad bussi ja reisisaatjat kohe alguses ei märka, jooksevad kohe piletit augustama, kui seda vesti märkavad.
* Minul on küll hea kogemus reisisaatjast - abivalmis, korrektselt riides, tähelepanelik, suhtles vabalt nii eesti kui ka vene keeles. Aitas peale mind veel mitut inimest sõidul Nõmmelt kesklinna.
* Sõitsin ise ühe bussiga, kus oli kolm ilmselt niinimetatud keskkooli-noort. Küll nad lärmasid! Mind nad küll häirisid, aga reisisaatja ei teinud midagi.
* Sõitsin trolliga Õismäele. Piiga tuli trolli ja tahtis piletit osta. Andis raha reisisaatjale. See läks trollijuhi juurde ja ostis piigale pileti. Ausalt - kõik läks korrektselt, vaikselt. Aga mõttetult!!
* Juhtidel oligi enne igav, nüüd on neil sõidu ajal vähemalt kellegagi rääkida:) vähemalt mina nägin sellist vaatepilti.
* Mingit funktsiooni ma neil küll ei näinud - seisis reisisaatja bussijuhi kõrval terve sõidu, vahepeal astus korra eest ära, kui keegi esiuksest väljuda soovis. Oleks võinud vahepeal ringi bussis teha, äkki vajab keegi piletit vms.
* Kui nad paigutataks kõrgepõhjalistesse bussidesse, et aidata kärusid peale ja maha, oleks neist mingigi kasu.
* Ei saa ka aru selle ameti mõttest, istus niisama bussis terve sõidu. Oleks siis võinud palgata haisvate prükkarite väljaviskajaid vms kasulikumat...