Kuus aastat tagasi Tallinna linnalt kunagi kirjanik August Mälgule kuulunud Lagle talu ostnud naftaärimees Sergei Baraev likvideeris omavoliliselt Mälgu tubamuuseumi, ehitades selle ümber pere eluruumiks.
Ärimees hävitas omavoliliselt August Mälgu tubamuuseumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2000. aasta lõpul müüs Tallinna linn president Konstantin Pätsi poolt kirjanikule ja riigimehele August Mälgule kingitud Lagle talu kriitikatulvast hoolimata eraisikule, N-terminali asepeadirektorile Sergei Baraevile.
Kuna tallu oli rajatud kirjaniku tubamuuseum, kus hoiti Mälgule kuulunud maale, fotosid, töövahendeid, mööblit ja muid isiklikke asju, sõlmiti naftaärimehega leping, millega Baraev kohustus tuba muuseumina säilitama ning sinna ka külastajaid lubama.
2003. aastal otsustas Baraev aga muuseumitoa omavoliliselt kaotada, sest ei pidanud selle säilitamist enam vajalikuks.
Linn otsib uut kohta
Kui tükk aega hiljem selgus, et muuseumi enam polegi, päris linn ärimehelt aru. Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul selgitas Baraev, et kolme aasta jooksul ei avaldanud mitte ükski inimene soovi kirjaniku tuba külastada. «Kuna hoone vajas kapitaalremonti ja perekond täiendavat eluruumi, siis ehitati kirjaniku tuba ümber eluruumiks,» vahendas Jäppinen Baraevit, keda Postimehel eile tabada ei õnnestunud.
Mälgu toas olnud kultuuriväärtused on siiski säilinud ning hoiul ühes Lagle talu köetavas ruumis, kinnitas Jäppinen. Nüüd otsib linn neile uut ja väärilist hoiukohta.
Abilinnapea tunnistab, et tegu on piinliku looga. «Kuna seda tuba Lagle talus enam taastada pole võimalik, jääb üle vaid käsi laiutada ja nentida, et nii ei tohiks asju ajada,» märkis ta.
Kui Haabersti linnavalitsus 2000. aastal talu Baraevile müüs, pandi kohustus tuba säilitada sisse ostu-müügilepingusse, mis ei ole Jäppineni sõnul kõige õigem koht selliseid asju reguleerida ega anna nüüd enam võimalust isegi mingeid sanktsioone rakendada.
Silt endiselt alles
Pikantse detailina ilutseb Baraevile kuuluva Lagle talu väraval siiski endiselt suur esinduslik silt, mis kinnitab, et hoone näol on tegu kirjanik August Mälgu majamuuseumiga. «See tuleks kindlasti eemaldada,» märkis Jäppinen. «Tegu on kodanike eksitamisega.»
Kuus aastat tagasi Lagle talu naftaärimehele müümist kritiseerinud ajaloolase Küllo Arjakase sõnul oleks tulnud ette näha, et kõik nii läheb. «Muidugi ei käinud seal muuseumis keegi, sest see asus eraisiku kodus,» nentis ta. Elumajaks müümise asemel oleks tulnud talu anda mõnele mittetulundusühingule, leidis Arjakas.
Nõukogude aja lõpus pakuti maja näiteks kirjanike liidule, kuid kõhn rahakott ei oleks võimaldanud vahepeal isegi asotsiaalide pesitsuspaigaks olnud maja korda teha. Seetõttu läks Lagle talu linnale, mis selle küllaltki suurte kuludega korralikult renoveeris ja õppe- ning puhkekompleksiks ehitas.
Paari aasta pärast selgus, et residentsi ülalpidamiskulud käivad linnale üle jõu, ning maja otsustati avalikul enampakkumisel maha müüa.
Luksusliku kompleksi, kuhu kuulusid külalistemaja, hotell, saunahoone, välibassein ja tenniseväljak, ostis kuue miljoni krooniga ainus pakkumisel osalenud huviline Sergei Baraev.
Linnavalitsuselt Lagle tallu jäänud kultuurivarade saatuse kohta aru pärinud volikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Märt Kubo sõnul on toime pandud üks suur sigadus. «Kuidas saab olla nii, et ei kontrollitud kirjaniku toa ja vara säilimist?» ei mõista Kubo. «Oleks pidanud ju arvama, et nii juhtub, kui talu läheb kellegi eraisiku kätte, kes meie kultuurist midagi ei tea.»
Haabersti linnaosa vanem Viktor Vassiljev möönis, et tegelikult oli talle juba lepingu sõlmimisel ette teada, et ega Baraev muuseumituba säilitama hakka, sest vaatamata ostu-müügilepingus olnud punktile oli ärimeest võimatu takistada.
«Kuid 2000. aastal oli linna eelarve nii nigelas seisus, müüdi mitmeid objekte ja Paltsult tuli karm käsk ka see talu maha müüa,» kinnitas Vassiljev.
Tema sõnul ei saanud Haabersti linnaosa toa säilitamiseks midagi enamat teha, kui tehti; jäi üle vaid loota, et Baraev täidab lepingut.
Lagle talu
1937. aastal sai August Mälk kui parim rannakirjanik president Konstantin Pätsilt kingituseks Lagle talu. Seal elas kirjanik ja riigimees koos naise ja tütrega seitse aastat.
1944 põgenes Mälk Rootsi.
Vahepealseil aastail asus talus külanõukogu, ohvitseride ühiselamu, võõrastemaja ja asotsiaalide pesitsuspaik.
1997. aastal sai talu linnale, kes ehitas selle ümber luksuslikuks puhkekompleksiks.
2000. aastal müüs linn Lagle talu naftaärimees Sergei Baraevile, koos kohustusega säilitada muuseum.
2003. aastal likvideeris Baraev omavoliliselt muuseumitoa.