Paar nädalat tagasi said Ida-Tallinna keskhaigla töötajad teada, et haigla on sunnitud oma palgafondi koomale tõmbama. Haigla juhatuse esimehe Ralf Allikvee sõnul ei pruugi see otsus lisakärbetest siiski säästa.
Tulude vähenemine sunnib haiglat palgaraha kallale minema
7. september 2009, 19:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Keskhaigla vähendab oma kulusid, sest tulubaas on tõsiselt vähenenud ja kui vaadata seda, mis toimub haigekassas, siis väheneb veelgi,» selgitas Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee, miks otsustati kärpida ettevõtte palgafondi viie protsendi võrra.
Küsimusele, kas see otsus tähendab palgakärbet või koondamisi, vastas Allikvee, et «me optimeerime oma koosseise lähtuvalt sellest, millisena me näeme haigekassa lepingu mahtu».
Haigla juht selgitas, et vaadates lähiajal haigekassa nõukogus arutlusele tulevaid ettepanekuid, kus eriarstiabile eraldatakse vähem raha, tuleb haiglal oma voodikohtade ja töötajate arvu muuta.
Millised muudatused töötajaid ees ootavad ja kui suur on kärbe, ei soostunud haiglajuht ütlema, kuid ta tunnistas, et otsused saavad olema valusad.
«Oluline on see, et neile, kes on tööl, saaks kohalikes tingimustes maksta palka, millega nad vähemalt elementaarse särasilmsusega oma tööd teeksid,» iseloomustas ta eelseisvaid muudatusi.
Küsimusele, mida arvavad kokkuhoiukavast haiglatöötajad, vastas Allikvee retoorilise küsimusega «Mida arvab inimene, kes kaotab oma sissetulekus?» Ta lisas, et haiglatöötajad näevad, mis toimub väljaspool haiglaid ja seal on pilt tunduvalt kurvem.
Keskhaigla õdede usaldusisiku Anu Tammemäe sõnul teavitati töötajaid palgafondi kärpest paari nädala eest toimunud üldkoosolekul ja siiani ei ole keegi tema poole ametliku protestiga pöördunud.
«Inimesed on huvitatud oma töökoha säilitamisest. Kui see viieprotsendiline kärbe või palgata puhkuse päev säilitab töökoha, siis mina olen sellega olen nõus,» sõnas Tammemäe.
Kärpest ei pruugi piisata
Kas viieprotsendilisest palgafondi kärpest piisab, pole Ida-Tallinna keskhaigla juht enam veendunud.
«Me esialgu eeldasime, /.../ et kui me suudame oma palgakulusid viie protsendi võrra kontrolli all hoida, siis peaks selle aasta välja tulema, aga täna ma selles enam nii kindel ei ole,» sõnas Allikvee, viidates eelseisvale haigekassa nõukogu koosolekule.
Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimehe Boris Kirdi sõnul vähendasid nemad palgafondi viie protsendi võrra alates aprillikuust.
«Palka me vähendada ei saa, sest meil on individuaalsed lepingud ja see eeldab iga inimesega läbirääkimist,» selgitas Kirt. Ta lisas, et põhiliselt hoiti kokku töökorralduslike muutuste pealt ja paljud töötajad võtsid palgata puhkust.
Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni kommentaar
Nii Ida- kui ka Lääne-Tallinna keskhaigla nõukogusse kuuluva abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on mõlema haigla palgafondi otsustatud vähendada viis protsenti.
Kas palgakärbe puudutab ainult arste või ka teisi haiglatöötajaid?
Kokkuhoiuotsus on teatavaks tehtud kliinikutele, kes ise määravad palgamuudatused.
Mis sunnib haiglaid selliseid otsuseid langetama?
Kuna haigekassa on ravijuhte vähendanud, väheneb ka töökoormus.
Kas vähenevad ravimahud sunnivad Tallinna haiglaid inimesi koondama, sundpuhkusele saatma?
Praeguse seisuga mitte, kuid lepingumahtude jätkuva vähendamise korral pole see välistatud.
Mida need muudatused patisentidele kaasa toovad?
Järjekordade pikenemise.
Ida-Tallinna keskhaigla
ASi Ida-Tallinna keskhaigla koondab endas Magdaleena haiglat, Tallinna keskhaiglat, Tallinna hooldushaiglat, Järve haiglat, Tőnismäe polikliinikut ja Mäekalda polikliinikut.
Haiglas töötab üle 2000 töötaja, sealhulgas 327 arsti, 819 õendustöötajat ja 342 hooldajat. Meditsiinipersonali toetab ligikaudu 500 töötajat.