/nginx/o/2013/09/05/2122623t1hcfa5.jpg)
Värskelt soetatud lennumasinaga hakkavad päästeamet ja Tallinna linnavalitsus jälgima õhust kriisiolukordi. Seni tuli selleks kalli raha eest tellida lennusalga kopter.
Uus õhulaev teeb täna proovilennu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavalitsus ja Põhja-Eesti päästekeskus ostsid diriaabli, et selle abil jälgida liiklusummikuid, metsatulekahjusid, õlireostust ja muid kriisiolukordi.
Kümnekordse suumiga kaameraga varustatud õhulaev läks maksma ligi pool miljonit krooni ja selle valmistas Eesti ettevõte OÜ ELI. 150 000 krooni pani välja Tallinna linnavalitsus.
Kolmemeetrine õhupall
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Marek Simulman ütles, et tegemist on õhuvaatlusseadmega, mis on mõeldud kasutamiseks suuremate õnnetuste korral.
«See on kolme meetri pikkune õhupall, millele on paigaldatud filmikaamera,» selgitas Simulman. «Pilt jookseb kaamerast otse arvutisse, mis lubab saada hea ülevaate näiteks metsapõlengu ala suurusest ja tulekolletest. Soojuskaameraga saaks õhulaeva kasutada ka öistel otsingutöödel.»
Soojuskaamera lisamine läheks veel maksma umbes 200 000 krooni.
Haagisele paigaldatud diriaabel hakkab seisma mõnes päästekomandos ja vajaduse tekkides on seda äärmiselt lihtne viia mis tahes paika Eestis.
Vaatlusseadme tellis päästekeskus eeskätt suurte metsatulekahjude pärast, et asendada kalli lennutunni hinnaga tellitavat piirivalve lennusalga kopterit.
«Kui samaaegselt on mitu metsatulekahju, ei pruugi ka kopterit saada,» lisas Simulman. «Diriaabel on universaalsem, seda saab kasutada ka öösel. Pilkane pimedus ei ole probleemiks, ainult torm võib üleslennutamist takistada.»
Tallinna linnapea Jüri Ratas selgitas eilsel linnavalitsuse pressikonverentsil, et linn vajab diriaablit eeskätt suurõnnetuste korral.
«Päästekeskuse spetsialistide hinnangul on hea, kui juhtimisstaap asub nii kõrgel, et saaks näha kogu maa-ala ning edastada sealt juhtnööre ja korraldusi,» ütles linnapea.
Õhulaeva valmistanud OÜ ELI on rahvusvaheliselt tuntud elektrooniliste simulaatorite ehk matkemudelite konstrueerija ja tootja.
Firma juhatuse esimees Tõnu Vaher ütles, et iseenesest pole tegemist keerulise asjaga, sest diriaabel oli kasutusel juba sada aastat tagasi.
«Erinevus on selles, et tollal tarvitati raskemaid materjale,» sõnas Vaher. «Tänapäevased kerged materjalid lubasid palli teha ainult kolm meetrit pika. Hinda lisab peamiselt elektroonika, mis palli küljes, ja kontrollkeskus, mis asub maa peal.»
Oma inseneride töö
ELI juhi sõnul saaks diriaabliga ka juhtimisstaabi taeva alla saata. «Siis peaksime aga õhupalli kohe palju suuremaks tegema,» nentis Vaher.
Vaher ütles, et säärastele diriaablitele on ka mujal maailmas turg olemas.
«See on igatpidi meie endi konstrueeritud asi,» lisas ta. «Miks me peaksime ostma seda, mida inseneridena saame ise teha?»
Diriaabli kasutusvõimalusteks linnas pidas Vaher eelkõige ristmike jälgimist ja ka võimaliku reostuse ulatuse kindlakstegemist. «Näiteks õlireostuslaike alati madalalt ei näe, kõrgelt aga küll,» ütles ta.
Diriaabli proovilend toimub neljapäeval kell 13 Rocca al Mare Suurhalli juures.