Tallinn tahab uuesti kasutusele võtta Hiiu-Rahu kalmistu juures oleva ja 1950. aastate lõpus matmiseks suletud vana baptistide kalmistu, mida riik ei hoolda ja mille ajaloolised hauatähised on tihedas võsas kohati peaaegu märkamatud.
Tallinn tahab ajaloolist kalmistut kasutusele võtta
29. august 2006, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Dubovik märkis kirjas keskkonnaministeeriumi asekantslerile Uno Veeringule, et amet on sügavalt mures riigi maal oleva kalmistu saatuse pärast, sest riik seda ei hoolda ja surnuaed on võsastunud.
Linna muinsuskaitsejuhi sõnul ei niideta kalmistul juba aastaid rohtu ega koristata sügisel maha langenud lehti, kuid samas on seal säilinud hulk väärtuslikke hauatähiseid ja -piirdeid, mis muudavad ala kahtlemata kultuurimälestise tunnustele vastavaks.
Hauatähised põõsastes
«Hauatähised ja piirded on mattunud vohavasse põõsastikku, kalmistu mitmeid osi on süstemaatiliselt kasutatud prahi mahapaneku paigana,» seisab muinsuskaitsja kirjas. «Olukord, kus Eesti Vabariigi pealinnas asuv ajalooline kalmistu on sisuliselt muutunud võsastunud tühermaaks, pole vastuvõetav ei muinsuskaitseliselt ega üldinimliku eetika seisukohalt.»
Hiiul Leina tänava ääres eramajade vahel asuv pisike kalmistu pole siiski päris inimtegevusest hüljatud suuresti võsastunud alalt leiab ka üksikuid hooldatud haudasid.
Duboviku sõnul on muinsuskaitseliselt vastuvõetav, et 20. sajandi alguskümnenditel rajatud, kuid ligi pool sajandit tagasi matmiseks suletud kalmistu uuesti matmispaigana kasutusele võetaks. Ta märkis, et muinsuskaitselised eritingimused selleks on koostamisel, ning küsis kirjas keskkonnaministeeriumilt, kas riigiasutus toetab kalmistu uuesti kasutusele võtmist ja maa andmist linnale.
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Agnes Jürgens ei osanud eile Postimehele öelda, miks ala korras pole hoitud ja kes selle eest vastutab. Samuti ei osanud ta öelda, kas riik oleks nõus maatükki linnale andma ja seda matmiskohana uuesti kasutusse lubama.
Surnuaiad täis
Tallinna kaheksast kalmistust on Pirita ja Sõjaväe matmiseks suletud. Metsakalmistu on reserveeritud avalikkuses silma paistnud inimestele ning Pärnamäe, Siselinna, Rahumäe ja Hiiu-Rahu kalmistul on vaid väheseid vabu kirstumatuse platse.
Ainsana on kirstuga matmine piiranguteta lubatud Liiva kalmistul, kuid senise matmistempo korral peaks seal vabad kohad lõppema umbes nelja aastaga. Linn on hiljuti algatanud ka Liiva ja Rahumäe kalmistute territooriumide laiendamise, samuti on plaanis rajada surnuaedadesse kolumbaariume, et anda hoogu juurde üha populaarsemaks muutuvale urnimatmisele.
Linnajuhid on juba aastaid pidanud Saku valla, kaitseministeeriumi ja keskkonnaministeeriumiga läbirääkimisi uue pealinna kalmistu rajamiseks Saku valda, kuid seni pole kokkulepet uue surnuaia rajamiseks sõlmitud.
Kalmistumajandusega tegeleva Tallinna keskkonnaameti haljastuse ja heakorra osakonna juhataja Liis Valgu sõnul seisab uue kalmistu rajamine keskkonnaministeeriumi otsuse taga. Ta lisas, et Liiva ja Rahumäe kalmistu laiendamine tuli osaliselt päevakorda seetõttu, et uue surnuaia rajamine Saku valda on küsimärgi all.