Mati Kaal: loomadelt peab õppima säästlikkust

Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal paksunahaliste kompleksi hiljuti valmis saanud elevantide poole vaateplatvormil. Nüüd ootavad oma järge kääbusjõehobud ja ninasarvikud. Foto: AFP / Scanpix

Täna 70. sünnipäeva tähistava Tallinna loomaaia juht Mati Kaal on juubilariga viimased 41 aastat koos kasvanud. Aidates oma tööga päästa loomaliike väljasuremisest, loodab Kaal, et inimesed muudavad oma laristavat suhtumist loodusvarudesse.

Kuidas on rasked ajad mõjunud 70-aastasele loomaaiale?

Inimesi on üllataval kombel juurde tulnud! Ilmselt on inimestel närv püsti ja üks paremaid võimalusi stressi maandamiseks on puhata looduses ja suhelda loomadega.

Ükski loomaaed, täites oma kohustusi, ei saa end ära tasuda. 25 protsendi ulatuses suudame ise raha teenida, aga ülejäänu peab tulema linna ja riigi eelarvest.

Meil on õnneks sponsoreid ja ka välismaalt. On eksiarvamus, et vajame sponsorite raha loomade söödaks. See ei kulu kunagi igapäevakulude katteks, vaid loomaaia arendamiseks. Kui vaadata välismaa loomaaedade aruandeid, siis seal on lihtannetusi, mis ulatuvad miljoni euroni. Kõige paremal aastal oleme saanud annetuste kogusummaks miljon krooni.

Lääne-Euroopas ja Ameerikas on levinud ka loomaaedadele tehtavad pärandused, mis meil ei ole levinud, aga just möödunud reedel saabus meile kiri, kus inimene küsis, kas ta võiks osa oma varandusest testamendis meile pärandada.

Milleks on üldse vaja ühele riigile loomaaeda?

Esimeseks põhjuseks on olla maailma loomade saatkonnaks. Loodus ja loomade õpetamise ülesanne on kõige olulisem. Mida enam inimene loodusele liiga teeb, seda enam on vaja seda infot levitada. Praeguseks on elu muutunud nii globaalseks, et teod, mida teeme kodukülast lahkumata, mõjutavad kogu maailma loodust.

Samuti peab loomaaed koguma teaduslikku informatsiooni. Kui kõik loomaaiad talletavad infot ühe meetodi alusel, siis saab seda kasutada üle maailma. Kolmas ülesanne on päästa tehistingimustes paljundamise abil väljasuremisest neid loomi, kelle käsi on väga kehvasti käinud.

Meil on euroopa naaritsa projekt Hiiumaal, kuhu oleme loonud kunstliku asurkonna. Oleme sellega 20 aastat vaeva näinud ja selle ajaga on euroopa naarits Mandri-Eestis sama hästi kui välja surnud.

Olete loomaaias töötanud pea 41 aastat, neist 34 direktorina. Kui saaksite luua unelmate loomaaia, siis kui kaugele maha jääb sellest praegune Tallinna loomaaed?

Minu unelmate loomaaia reaalsusesse toomine eeldaks lähima kümne aasta jooksul kuni 800-miljonilist investeeringut. See tähendab, et minust selle unistuse täideviijat ei saa.

Kui tervis lubab, siis vean välja 75. sünnipäevani, aga pärast seda peavad uued inimesed asja edasi viima. Looduse ja loomade kiiks on mul olnud sündimisest saadik. Siin ei saa tööd teha kalendrist või kellaajast lähtudes, vaid loomaaiaga tuleb kokku elada.

Kelle te oma kasvandikest koju lemmikloomaks võtaksite?

Ma ei võtaks koju kedagi, aga amuuri leopard ja habekotkas on mu lemmikud küll. Ja veel mõned haruldasemad loomaliigid, kelle päästmise ja uurimisega olen elu jooksul tegelenud. Näiteks euroopa naarits, kelle olukord läheb järjest halvemaks. Võib öelda, et praegu oleme selle eluka Eesti jaoks päästnud. Ja mitte ainult Eesti jaoks, sest tendents on selline, et paarikümne aasta pärast elavadki nad vaid mõnes tehisasurkonnas.

Ainult tehiskeskkondade perspektiiv on väga kurb...

Kurb, aga midagi pole teha. Inimene on praeguseks muutunud kõige arvukamaks ja laialt levinumaks imetajaks ja ta on paraku kõikide teiste olukorra peaaegu talumatuks muutnud.

Olen suhteliselt optimistlik inimene, aga et maailma loodust mitte lõplikult kihva keerata, peaks arenenud maad pidurdama loodusressursside kasutamist, et arengumaad saaksid seda inimlikul tasemel teha. Aga ma ei  ole inimkonnast nii heal arvamusel, uskumaks, et loodusressurssi ületarbivad riigid, meie kaasa arvatud, suudaksid kahandada oma laristavat suhtumist loodusesse.

Loomadesse on teil palju parem suhtumine kui inimestesse?

Muidugi! Bernard Shaw ütles kunagi, et inimene on ainus loom, kes sööb ka siis, kui tal on kõht täis, ja armastab aasta ringi. Inimkond on nagu pahaloomuline kasvaja looduse turjal, mis vohab nii, et hävitab enda ja looduse.

Mida me peaksime siis loomadelt õppima?

No ikka sedasama – loodusressursi säästlikku tarvitamist! Loomad ei raiska oma energiat ega ülejäänud ressurssi. Siit õppust võtta oleks kõige mõistlikum, muidu hävitame iseennast.

Mõtleme ajas viis aastat edasi. On loomaaia 75. sünnipäev. Mis on muutunud?

Praegu kavandame paksunahaliste kompleksi teise poole ümberehitust. Elevantidel said kõik asjad korda, aga teisel pool ootavad kääbusjõehobud ja ninasarvikud oma järge. Jääkarudele tahaks teha põhjavärava juurde korraliku ekspositsiooni, mille maksumus on vähemalt 50 miljonit krooni. Tiigrid ootavad oma orgu...

Realistina pean ütlema, et kui suudaksime jääkarude ja tiigrite asja valmis saada, siis võib olla väga rahul.

Tänane juubelipäev

•    Täna toimuvad loomaaias lõbusad ja harivad üritused. Loomaaiatöötajad tutvustavad külastajaile oma igapäevatöid-tegemisi. Suve hakul avatud uuel elevantide vaateplatvormil kohtutakse loomaaia töötajatega direktorist ulukihooldajani. Juubeli puhul on erandkorras avatud laste loomaaed, kus lisaks tavapärastele lemmikloomadele saab uudistada ja patsutada ka suuri newfoundlandi koeri.

•    Loomaaia kassad on täna avatud 9–19, jalutada võib loomaaias kella 21ni. Sünnipäeva puhul pääseb loomaaeda 15-kroonise piletiga, kuni 7-aastased lapsed ja vanurid alates 70. eluaastast tasuta.

•    Samuti on täna kella 10st kuni 18ni tihendatud liiklust loomaaeda sõitval 6. ja 7. trolliliinil.