Seda, kui mitu ohtlike ainete ladu Tallinnas asub, ei tea täpselt keegi. Keskkonnaameti hinnangul ei saagi neid kokku lugeda, sest sisuliselt võib arvata nende hulka iga ettevõtet, mis ostab, müüb või vahetab kemikaale, kirjutab Marii Kangur ajalehes Postimees.
Tallinna tuletõrje- ja päästetööde valdkonna riskianalüüsis on üles loetud suurõnnetuseohuga ettevõtted, kuid OÜ Kestot, mille laos üleeile keemiaõnnetus juhtus, nende hulka arvestatud ei ole.
Põhjus on lihtne: kuna määratlus «suurõnnetuseohuga ettevõte» sõltub ainete või kemikaalide kogusest, siis väikeste kogustega tegelevad ettevõtted sellesse nimekirja ei jõuagi. Väikeste koguste tõttu ei näe ka OÜ Kesto tegevdirektor Jüri Jürgen isegi pärast juhtunud õnnetust tõsist ohtu.
Põhja-Eesti päästekeskuse andmed kinnitavad samuti, et tänu koguste väiksusele poleks esmaspäeval Paljassaare sadama lähistel juhtunu tõttu reostus näiteks elamupiirkondadesse levida saanud.
Samas ei ole elumajade kaugus ohtlike jäätmete käitluskohast seadusega sätestatud, nõutakse vaid ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi ja jäätmeluba.
Põhja-Eesti päästekeskuse peaspetsialist Arvo Sirel tunnistas, et siin võib olla tegu probleemiga. «Võib juhtuda, et ettevõtte registreerimisel ei küsita täpselt, milliseid ained hoiustatakse,» selgitas ta, «küll aga sõltuvad kõikvõimalikud nõudmised ja tingimused just erinevate ainete iseloomust.»
Samas peaks omavalitsusel olema ülevaade tema territooriumil tegutsevatest ettevõtetest. Omaalgatuslike keemialadude tekke vastu aitab aga lähikonna elanike valvas silm - kõigest kahtlasest võib julgelt teavitada keskkonnainspektsiooni, kes saaks kontrollida, millega tegu ja kas see võib olla ohtlik inimesele ja keskkonnale.