Mitu Tallinna Raekoja platsi ääres asuvate söögikohtade esindajat pöördusid linnavalitsuse poole palvega loobuda märtsipommitamise ajal hävinud vaekoja müüride osalise taastamise plaanist.
Vaekoja müüride taastamisplaan kütab kirgi
24. juuli 2009, 19:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on protest esiteks liiga varane, sest ühtegi projekti pole veel kinnitatud. Teiseks oli vaekoda aga sajandite jooksul Raekoja platsil niivõrd oluline ehitis, et selle kunagise asukoha markeerimisest ei kavatse linn paari kohvikupidaja soovide pärast loobuda.
«Vaekoja müüride markeerimise mõte tekkis juba mitu aastat tagasi. Praegu on müürid ka nime poolest markeeritud, aga mitte keegi ei pane seda tähele. Vaekoja müüride kohal on paar rida parkettkive lihtsalt teistpidi paigaldatud. Kui inimestele näpuga näidata, siis võibolla mõni saab aru, et see markeerib seal midagi, aga enamus kõnnib sealt midagi märkamata üle,» lausus Dubovik.
«Aga siiski tuleb arvestada, et vaekoda oli Raekoja platsil alates 16. sajandist väga silmapaistev ehitis, millest 1944. aasta pommitamise tagajärjel jäid alles vaid seinad.
Praegu on selline olukord, et Raekoja platsi külastavad turistid ei saagi teada, et seal oli mitusada aastat selline oluline ehitis nagu raekoda. Seetõttu tekkiski idee markeerida vaekoja müürid nii, et need oleksid nähtavad ka mahuliselt,» rääkis muinsuskaitsja.
Dubovik meenutas ka teist aspekti, millele juhtis tähelepanu linnavolinik ja Kodulinna Maja perenaine Tiina Mägi. Nimelt pole Raekoja platsil ainsatki kohta, kus näiteks eakad inimesed või väikelastega emad võiksid rahulikult istuda ja jalgu puhata. «Praegu saab platsil istuda ainult välikohvikutes. Aga pensionär sinna ei lähe, sest seal maksab isegi tass kohvi mitukümmend krooni,» nentis Dubovik.
«Arutasime seda üheskoos ja leidsime, et vaekoja vana vundamenti pole vaja välja kaevata. Paar aastat tagasi tehtud proovišurf näitas, et see on praegusest tänavapinnast üle 50 cm madalamal. Ja hakata seda praegu kõrgemaks laduma ei ole õige. Siis tuligi mõte teha uued, umbes 50 cm kõrgused müürid, mis markeeriksid kunagise vaekoja müüre ning teha nende müüride peale istepingid. Kas katta need puiduga või mõne muu materjaliga, kus inimesed saaksid lihtsalt istuda, ilma et nad peaksid midagi ostma,» selgitas Dubovik.
Ta lisas, et praegu kaalutaksegi igasuguseid variante, kuidas asja vormistada. «Ma rõhutan veelkord, et ühtegi versiooni ega projekti kinnitatud ei ole ning selle asjaga alles töötatakse. Samuti ei taha me üheltki kohvikupidajalt midagi käest ära võtta. Tulevikus võib mõne välikohviku planeering muutuda, aga terrasse väiksemaks ei tehta ja kedagi ära ei aeta,» lubas ametnik.
Duboviku kinnitusel hakatakse vaekoja müüre markeerima terve Raekoja platsi rekonstrueerimise käigus. «Rekonstrueerimise käigus likvideeritakse platsilt ka kõnniteed. Tulevikus seal äärekivisid enam ei ole. Nõukogudeaegsete betoonist kõnniteeplaatide asemele pannakse graniitplaadid, mis on peaaegu igavesed. Samuti tuleb veel läbi mõelda, kuidas paremini markeerida keskaegse kaevu ning häbiposti kunagised asukohad,» selgitas ta.
Peale selle plaanivad muinsuskaitsjad Raekoja platsile veel infotahvlit või -stendi, kus oleksid muuhulgas pildid sellest, missugune nägi Raekoja plats koos vaekojaga välja 19. sajandil ja 20. sajandil enne põlemist.
1555. aastal ehitatud vaekoda ehk kaupade kaalumise ja mõõtmise hoone asus Raekoja platsil niinimetatud Jegorovi kinnistu ees. Hoone hävis 1944. aasta märtsipommitamise käigus ja selle varemed lammutati mõni aasta hiljem.
Esialgne plaan oli Raekoja platsi rekonstrueerimisega ühele poole saada selleks ajaks, kui Tallinn saab 2011. aastal Euroopa kultuuripealinnaks. Majanduskriisi tõttu pole Dubovik selle plaani teostumises enam nii kindel.