Pealinna majaomanikud on grafiti-tegijatega kimpus

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmel pool Tallinna kesklinnas ja Nõmmel võib näha sellist grafiti-tegijate loomingut.
Mitmel pool Tallinna kesklinnas ja Nõmmel võib näha sellist grafiti-tegijate loomingut. Foto: Hanneli Rudi

Mitmed pealinna ettevõtted ja majaomanikud on hädas grafiti-tegijatega, kes nende valdusi omatahtsi kaunistavad. Võõraste poolt märgistatud pindade puhastamine tuleb kinni maksta omanikul endal.


Tallinna munitsipaalpolitsei juhi Kaimo Järviku sõnul tuleb neil sageli tegeleda grafitiga ja reeglina lõppevad need juhtumid sellega, et nõutakse majaomanikelt selle eemaldamist kas pesemise või ülevärvimise teel. Puhastamise või värvimise kulud jäävad aga omaniku kanda.

Mupo juhi kinnitusel on olnud ka juhuseid, kus majaomanik ise pöördub nende poole. «Nad ei jõua kogu aeg ära pesta ja ülevärvida ning tahavad, et me püüaksime need grafiti-poisid kinni. Aga ega see nüüd väga kerge ei ole,» nentis Järvik.

Tänavu on pealinna munitsipaalpolitsei tabanud patrullimise käigus kaks kesklinnas ja kaks Põhja-Tallinnas tegutsenud sodijat. Tegemist oli 19- kuni 24- aastaste noormeestega. Noormehi karistati rahatrahviga 300 kuni 1200 krooni

«Suurimad kannatajad on Tallinna linn, OÜ Jaotusvõrk, kellel tuleb iga aasta suur osa oma alajaamadest üle värvida, Eesti Raudtee, Tallinna Vesi ja Elektriraudtee, kellel on tulnud vaguneid puhastada,» rääkis Tallinna munitsipaalpolitsei vaneminspektor Enn Viidu.

Tema sõnul püsib grafitite arv pealinnas enam-vähem stabiilsena. «Sealt, kus see puhastatakse, tekib vahel kohe, vahel mõne aja pärast uus,» lisas ta.

Sodijaid aktiviseeruvad suvel

Kuigi sodimist esineb aastaringselt, aktiviseeruvad grafiti-tegijad reeglina suvekuudel - juunis, juulis. Põhiliselt soditakse Viidu sõnul vanu tööstushooneid, tunneleid, spordi- ja raudtee rajatisi, noortekeskusi, vanalinna sisehoove. Omavolilistest kaunistajatest pole pääsenud ka Tallinna raekoda. Kuigi soditud seinu leiab kõigist linnaosadest, tuleb seda vähem ette Pirital, Nõmmel ja Haaberstis.

Viis liiklusmärki nädalas

Üks ettevõtetest, kellele grafiti meistrid lisatööd annavad, on pealinna liiklusmärke hooldav AS Signaal. Ettevõtte liikluskorraldusdirektori Margus Ploomanni sõnul tuleb neil iga nädal puhastada ligi viis liiklusmärki.

On ka juhuseid, kus puhastamisest ei piisa ning märgid tuleb asendada. «Linna üldpildis on tegu lokaalsete sodimistega, välja arvatud Hiiu tänav, kus võib sodimist nimetada perioodiliseks,» tõdes ta.

Pealinnas on grafiti keelatud

Tallinna heakorra eeskirja järgi on illegaalse grafiti tegemine keelatud. Illegaalse grafiti all mõistetakse erinevaid jooniseid ja kritseldusi, mida kantakse omaniku loata hoone seinale, müürile, piirdeaiale, pingile, kõnniteele, ühissõiduki peatuse ootekojale, kommunikatsiooni ehitisele ning ühistranspordisõidukitele.

Põhja prefektuuri pressiesindaja kinnitusel võib sellise teo eest väärteo korras karistada rahatrahviga kuni 6 000 krooni.

Kuigi põhiliselt tegeleb grafiti juhtumitega mupo, on ka politsei menetluses selliseid juhtumeid olnud.

Osa menetlusi on lõpetatud ilma rahalist karistust määramata juhul, kui rikkuja on olnud nõus ise oma teoga tekitatud kahju hüvitama.

Kui süüdlane on selgitatud, on ka grafitiga rikutud pinna omanikul võimalus pöörduda kohtusse, nõudes kahjude hüvitamist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles