Riigikohus tunnistas Tallinna linnaosade kaotamise seaduslikuks
30. juuni 2009, 12:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustas täna jätta rahuldamata õiguskantsleri taotluse tunnistada Tallinna põhimääruse muutmine põhiseadusevastaseks.
Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul oli Tallinna põhimääruse muutmise määrus osas, milles nähakse ette linnaosa valitsuse ja linnaosa vanema institutsioonide ümberkujundamine linnavalitsuse piirkondlikuks ametiks ja linnavalitsuse piirkondliku ameti juhatajaks, vastuolus nii põhiseaduse kui kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega.
Õiguskantsler saatis aprilli alguses linnavolikogule ettepaneku viia kooskõlla põhiseadusega Tallinna põhimääruse muutmine, millega nähakse ette linnaosa valitsuse ja linnaosa vanema institutsioonide ümberkujundamine linnavalitsuse piirkondlikuks ametiks ja linnavalitsuse piirkondliku ameti juhatajaks.
Õiguskantsleri hinnangul oli linnaosade kaotamine ja nende asemele piirkondlike ametite loomine vastuolus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja põhiseadusega ning ta nõudis linnavolikogult nende muutmist.
Linnavolikogu otsustas, et Tallinna linnaosade kaotamine tänavu veebruaris ei olnud põhiseadusega vastuolus. Selle peale pöördus õiguskantsler riigikohtusse, mis oma tänase otsusega andis õiguse Tallinna linnale.
Riigikohus leidis, et põhiseaduse kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku elu küsimused on riigikohtu hinnangul lähtuvalt sisulisest kriteeriumist need küsimused, mis võrsuvad kohalikust kogukonnast ja puudutavad seda ega ole vormilise kriteeriumi kohaselt haaratud või põhiseadusega antud mõne riigiorgani kompetentsi.
«Enesekorraldusõigus ei ole absoluutne õigus, kuid riigivõim võib sellesse sekkuda üksnes proportsionaalsete meetmetega, mis peavad silmas selgelt määratletud õiguspärast eesmärki,» leidis riigikohus.
«Menetlusosalised leidsid, et linnaosa valitsuse ja linnaosa vanema institutsioonide ümberkujundamine linnavalitsuse piirkondlikuks ametiks ja linnavalitsuse piirkondliku ameti juhatajaks on avalike teenuste osutamiseks vajalike struktuursete muudatuste tegemine Tallinna linna juhtimises. Avalike teenuste osutamiseks vajaliku organisatsioonilise struktuuri saab kohaliku omavalitsuse üksuses luua üksnes omavalitsusüksus. Vaid omavalitsusüksusel on võimalik kohalikke olusid arvestades hinnata, milline organisatsiooniline struktuur on kogukonna liikmetele teenuste osutamiseks kõige sobilikum. Kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks organisatsioonilise struktuuri loomine on seega kohalikust kogukonnast võrsuv küsimus, mis puudutab vahetult selle kogukonna liikmeid ning millele laieneb enesekorraldusõiguse kaitseala,» seisab riigikohtu otsuses.