Presidendi kantselei saab kirju taotlusega mitte välja kuulutada karistusseadustikku muutvat eelnõu, mis lubaks meeleavalduse korraldaja kuni viieks aastaks vangi panna.
Presidendi allkirja ootav eelnõu kogub vaenajaid
26. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niinimetatud mässueelnõu väljatöötamise tingis kahe aasta tagune aprillimäsu, mille väidetavad korraldajad anti küll kohtu alla, kuid pääsesid karistuseta.
Eelnõu märgib, et palju inimesi hõlmava korratuse organiseerimise või ettevalmistamise või sellises korratuses osalemisele üleskutsumise eest, millega võib kaasneda rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Just see punkt on sattunud riigikogus juba heaks kiidetud ning praegu president Toomas Hendrik Ilvese poolt väljakuulutamist ootavas seaduseelnõus kriitika alla. Eriti tekitab segadust mõte, et karistada saab ka selle eest, et midagi võib hiljem tekkida, aga ei pruugi.
Politoloog Oudekki Loone eestvedamisel kutsutakse veebilehel http://8mai.wordpress.com üles kaitsma kogunemisvabadust ja palutakse presidendil seadusemuudatust mitte välja kuulutada.
«Palju inimesi ja massiline ei ole defineeritavad,» seisab veebis avaldatud avalikus kirjas. «Üleskutse midagi tegema, millele võib midagi järgneda, aga võib ka mitte järgneda, ei ole üheselt mõistetav ja ei saa vabas ühiskonnas olla keelatud.»
Kirjas märgitakse, et üleskutsed, millele ei järgne korratust, ei saa olla karistatavad.
«Seaduse kehtestamise korral ei ole seaduskuulekal inimesel võimalik otsustada, millist kogunemist on lubatud teha ning missuguseid sündmusi ta on kohustatud ette nägema, norm külmutab seaduskuulekate inimeste igasuguse tahte koguneda ja muudab farsiks nii põhiseaduse § 45 (sõnavabadus) kui § 47 (kogunemisvabadus),» märgivad kirja autorid.
Protestikirjaga on teiste hulgas liitunud ka näiteks riigikogulased Silver Meikar (Reformierakond) ja Aleksei Lotman (Eestimaa Rohelised), kusjuures Meikar andis riigikogus hääle eelnõu poolt.
Meikari sõnul oleks eelnõu igal juhul vastu võetud. «Mina pidin õrnukese koalitsiooni säilimise nimel rohelist nuppu pressima,» kirjutas ta oma kodulehel. Riigikogu liige Indrek Saar (SDE) tõi ebaõnnestunud punktina välja ka selle, et valeandmete levitamise eest, mille eesmärk on kahjustada riigi iseseisvust ja kui sellega kaasnes oht avalikule korrale, karistatakse uue eenõu järgi kuni kuueaastase vangistusega. Saar nägi selles punktis ohtu ka vabale ajakirjandusele.
Presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam lausus, et kantseleisse on tulnud eelnõu vastu kümneid kirju. Ilves langetab otsuse juuli alguseks.
Esmaspäeva hilisõhtul Vabadussõja võidusamba avamistseremoonial peetud kõnes märkis Ilves muu hulgas: «Veel eelmise sajandi alguses puudus meil vabadus. Vabadus ütelda, kirjutada ja laulda seda, mille järgi hing kisendas.»