Tallinna linnavolikogu võttis täna vastu linna tänavuse esimese negatiivse lisaeelarve, millega linnaeelarvet kärbiti 762 miljoni krooni võrra.
Tallinna volikogu võttis vastu negatiivse lisaeelarve
25. juuni 2009, 16:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Negatiivset lisaeelarvet puudutava päevakorrapunkti volikogus ette kandnud linnapea Edgar Savisaar soovitas kõigi süüdistuste ja ettepanekutega pöörduda peaminister Andrus Ansipi poole, kes olevat kõikides Tallinna hädades süüdi.
Opositsioon heitis Savisaarele ette ka seda, et kuigi linnapea räägib kogu aeg kulude solidaarsest kärpimisest, on tänaseni puutumata linnaametnike palgad ning linna meediakulud, samas jäetakse erahuvikoolid linna toetusest täiesti ilma.
«Me oleme kahtlemata asjadesse suhtunud solidaarselt, kui te järele mõtlete. Võtame kasvõi palkade küsimuse. Tallinna linnas on tegelikult niisugune olukord, et palgad tõusevad ja vähenevad koos linnarahvaga. Me oleme inimestel maha võtnud need toetused, mida varasematel aastatel maksti. Jah, me ei ole läinud põhipalkade kallale ja me arvame, et see on õige,» lausus Savisaar.
Ta lisas, et ametnike põhipalgad on Tallinnas tunduvalt väiksemad, kui paljudes teistes omavalitsustes ning näiteks Tartu abilinnapead saavad tema sõnul suuremat palka kui Tallinna linnapea
Volikogu Reformierakonna fraktsioon leidis, et eelarvekärped tehti
ebaõiglaselt ning mitte solidaarselt. «Oleme nõus sellega, et linnaeelarve kulutusi tuleb koomale tõmmati, küll aga ei toetanud me lisaeelarvet esitatud kujul," ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer.
«Tõele ei vasta linnapea Edgar Savisaare jutt, et kärpevajadus tulenes enamuses valitsuse poolsetest kärbetest. Tulumaksust laekuva protsendi vähendamise mõju Tallinnale on 130 miljonit krooni, mitte 400-500 miljonit,» lisas ta.
Holsmeri sõnul tegi Reformierakond eelmise aasta lõpus eelarvemenetluse käigus ettepaneku vähendada eelarvekulutusi 440 miljoni krooni võrra. «Oleks seda tehtud, poleks praegu praegune kärbe nii valus,» lausus Holsmer.
«Me ei saa heaks kiita aga puuetega inimeste toetuse vähendamist kolme miljoni krooni võrra ning erahuvialakoolide rahastamise lõpetamist poole aasta pealt. Solidaarsusest pole siin juttugi, kui selle taustal jääb puutumata linna 45 miljoni kroonine meediakulude eelarve,» väitis Reformierakonna fraktsiooni esimees.