PÜSIVÄLJAPANEK: kirikukunst 14.–20. sajandist. Hõbedakamber: gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevarad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Püsinäitus tutvustab külastajale Eesti ja laiemalt Euroopa eriilmelist kirikukunsti 14.-20.sajandist. Ekspositsiooni keskme moodustavad hilis-keskaegsed altariseinad ehk retaablid. Lüübeki meistri Hermen Rode töökojast 1478. aastal tellitud endise Niguliste kiriku kahekordsete tiibade ja predellaga retaabel on suurejooneline näide hansakunstist Tallinnas. 15. sajandi lõpul ning 16. sajandi algul Brugges tegutsenud meistritele atribueeritud Kannatus- ehk Passioonialtar, Mustpeade vennaskonna poolt tellitud Maarja altar, samuti Brüsselis valminud Püha Hõimkonna altar viitavad tihedatele kunstisidemetele Madalmaadega.

Antoniuse kabelis eksponeeritav Bernt Notke Surmatantsu maali fragment on vaieldamatult üks kuulsamaid kunstiteoseid Eestis. Üle viiesaja aasta vanune maal vahendab huvilisele keskaja inimese maailmapilti, kuid on ajatuna aktuaalne tänaselgi päeval. Algselt kuni 30 meetri pikkusest kunstiteosest on paraku säilinud vaid kristliku maailma vägevamaid kujutav algustükk.

Reformatsioonijärgse memoriaalkunsti iseloomulikest näidetest on Nigulistes esindatud epitaafid ning vapp-epitaafid, 2002. aasta lõpust saab tutvuda unikaalse puust nikerdatud ehisseinaga Bogislaus von Roseni hauakabelile. Rikkalikust hauaplaatide kollektsioonist tõuseb esile surma möödapääsmatuse ja elu üürikese kestvuse teemat sümboliseeriv 1520. aastal katku surnud prantsuse arst Johannes Ballivi hauakivi.

2001. aastast avatud Hõbedakambrist leiab huviline valiku ajaloolisest kirikuhõbedast, tähelepanuväärseima osa väljapandust moodustab aga gildide, tsunftide ja Mustpeade vennaskonna hõbevara.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles