Mitu Tallinna eralastehoidu on mures oma tuleviku pärast, kuna väidetavalt plaanib linnavõim loobuda lapsehoiuteenuse hüvitamisest sõimeeast välja kasvanud lastele. Murelikud lapsevanemad aga plaanivad kehtiva süsteemi kaitseks linnavalitsuse poole pöörduda.
«See [linnapoolne toetus -toim] on kõikidele päevahoidudele oluline,» tõdes Külli Urb Nõmmel asuvast Meiepere lastehoiust. Nende päevahoius tuleb ühe lapse hoiu eest kuus maksta ligi 6000 krooni, millele lisandub ligi 1000 krooni toiduraha.
Pealinn omalt poolt hüvitab praegu sellest summast ligi 2000 krooni, kuid samas on kõne all olnud plaan loobuda sõimeeast välja kasvanud lastele hüvitise maksmisest.
Kahe lapse ema Mari Kerge sõnul aga käib enamik lapsi Meieperes lastehoius paar-kolm korda nädalas, kuna vanematel lihtsalt pole rohkem võimalik maksta. Seda hoolimata praegu makstavast linnapoolsest toetusest.
Seetõttu koostavadki murelikud lapsevanemad kirja, et paluda linnavalitsusel senine süsteem muutmata jätta.
Meiepere töötaja Külli Urbi sõnul ei kujuta ta ette, mida teha siis, kui linn peakski loobuma lapsehoiuteenuse hüvitamisest. «Kas panna uksed päris kinni? Seda peab vaatama, sest me tahame seda tööd ju edasi teha, aga ametlikult seda teha siis ei saa,» tõdes ta.
Lastevanematelt küsitavat kõrget kohatasu põhjendaski ta sellega, et nad soovivad oma kasvatajatele ausalt palka maksta.
Ka teise Nõmme lastehoiu Põngerjad juhataja Eda Sikk tunnistas, et linnvalitsuse selline kava mõjuks nende tegevusele väga halvasti. «Hinda tõsta ei saa, sest see on niigi kõrge,» tõdes Sikk. Ta lisas, et isegi praegu, kui linnavõim maksab toetust, on lapsi vähemaks jäänud, kuna pered ei jõua enam maksta.
Siku arvates päris kinni nende asutus oma uksi ei paneks, aga ilmselt tuleks üle vaadata kasvatajate palgad, mida juba eelmisel sügisel alandati. Samuti oleks neil vähem võimalik kulutada õppevahendite ostmiseks.
Enne sügist otsust ei langetata
«Me ei ole veel millestki loobunud, sisekontrolör lihtsalt tegi ettepaneku kehtiv kord üle vaadata,» selgitas Tallinna abilinnapea Merike Martinson. Ta lisas, et enne sügist ühtegi otsust ei langetata ning vanematel ei tasu muretseda.
Abilinnapea kinnitusel pole keegi tema poole selle murega veel pöördunud, aga kui see peaks juhtuma, siis on tal plaanis inimene maha rahustada.
Täna saatsid 9 pealinna lastehoidu oma pöördumise ka Tallinna linnavalitsusele, kus toonitatakse, et rahastamiskorra muutes võib osa lapsehoiu töötajad jääda tööta. Samuti hakatakse lapsehoiuteenust pakkuma nn mustalt, selle kvaliteedi üle kaoks kontroll.
«Kogu siiani tehtud töö lapsehoidjate poolt ja selle teenuse legaliseerimine saab suure tagasilöögi,» leiavad kirja koostajad.