Suvesiht: pikenda suve Pranglil!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tallinna külje all paiknevad väikesaared pakuvad turistile avastamisrõõmu: päevane reis Pranglile võimaldab puhata puutumata looduse rüpes.

Saarepuhkus Pranglil on kindlasti üheks põhjuseks, miks Eestimaad armastada. Puutumata loodusega saarelt leiab eest täiesti teise maailma. Füüsiliselt on elu saarel raske, kuid põlised pranglilased on oma kodud sellisteks ehitanud, kus ka karmid talved rõõmsameelsust minetamata üle elatakse.

Põliselanike väitel on see paik olnud alati kaitstud ja hoitud vanajumala seljataga. Metsaande siin imetabasel saarel leidub ja 1920ndatel avastati Pranglil ka maagaas, mis on tänini Eesti ainsaks toimivaks maagaasilätteks. Prangli looduslikul gaasipliidil saab metsas praepannil ka seeni ja mune praadida ning puude alt jänesekapsast lisandiks juurde noppida. Seenehooaeg algab ja lõpeb saarel aga hiljem kui mandril, sest tegu on Eesti inimeste põhjapoolseima elupaigaga.

Ülejäänud Põhja-Eesti saartest eristabki Pranglit pidev püsiasustus, kuna nõukogude ajal saart püsielanikest ei puhastatud. Saarel tegutseb oma kool ja kirik, pood ja raamatukogu. Kirik on Pranglil olnud juba 16. sajandist. Esimese pühakoja olla ehitanud kaks soomlasest hülgekütti, kes tormiga jääpangal triivides Prangli saarel merehädast pääsesid. Tänutäheks rajasid sõnapidajad mehed kiriku. Tänapäeval tegutseb Pranglil oma kogudus ja õpetaja sõidab jahiga saarele mandrilt igal teisel pühapäeval. Jumal olevat aga saarel alati kohal, teavad põlised saarlased isegi kui õpetaja kehva ilmaga jumalateenistusele ei jõua.

Kalapüüdmine ja -suitsutamine käib saareelanike elustiiliga kokku nagu ka suitsukalaga kauplemine. Hea kalaõnne korral saavad turistidki sellest osa.

Kohalikul turismimaastikul on Prangli veel väheavastatud, ürgse looduse ja põneva ajalooga paik, kus kõik voolab omasoodu ja kus inimestel on aega. Aastaringselt on saarel napilt seitsekümmend inimest, kellest paljud on rannarootslaste ja hülgeküttide järeltulijad. Nii mõnegi talu kuuris seisavad veel vaarisast jäänud hülgepüügiriistad. Veel on neil on omad kalastustraditsioonid ning keelemurrak, milles on äratuntav soome ja rootsi keele mõju. Murdesõnad on enamasti seotud mere, hülgepüügi ja ilmanähtustega.

Legendide järgi aga olevat Prangli kunagi olnud mereröövlite saar, kus piraadid paksus kuusemetsas oma vabameelset elu elasid. Nendest lahti saamiseks, olevat kuusemets Tallinnast läkitatud karistussalga poolt maha põletatud. Sellest ajast kasvab saarel ainult männimets, kuid piraatide varandus olla saarele endiselt maetud.

Päevareisi jooksul jõuab jalutada läbi maastikukaitseala ka 1941. aastal Prangli lähedal uppunud auriku Eesti Rand mälestuseks rajatud pühapaigani. Kel veel avastamata, väärib tulemist kas päevareisiga, jahil või jalgratastel.

Hea teada:

Prangli on Eesti põhjapoolseim saar, kus püsielanikke on teada alates 13. sajandist.

13.–14. sajandil asustasid saare rannarootslased, seejärel Eesti ja Soome kalurid ja hülgekütid. Edasi kuulus Prangli Maardu mõisale, seejärel Haljava mõisale, praegu jääb saar Viimsi valda.

1920ndatel elas Prangli saartel - Prangli ja Aksi saarel kokku 600 inimest.

Saare lähiümbruses on meri sügav, siin asub Eesti rannikuvetes Soome lahe sügavaim koht.

Peastarvutamise võistlus ehk pranglimine on alguse saanud Prangli koolist.

Prangli jääb Leppneeme sadamast umbes tunnise laevasõidu kaugusele. Laev käib saarele korra või kaks päevas ning organiseeritud reise korraldab Prangli Travel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles