Tallinna avamine merele on olnud poliitikute valimislubadus nii kaua, kui Eestis on toimunud vabad valimised. Postimees käis vaatamas, kui merele avatud Tallinn tegelikult on.
Kui avatud on Tallinn merele?
26. juuli 2013, 23:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jättes Kakumäe seekord kõrvale, võtame alguspunktiks Merirahu. Sealsetel korterelamutel on küll aiad ümber, kuid väravad on nii tänava- kui ka merepoolses küljes kutsuvalt lahti ning kõrgele merekaldale jõudmist ei takista miski. Sealt linna poole jääb Eesti Vabaõhumuuseum, mille piirdeaed ulatub üle kaldaserva.
Kaldast alla minnes saaks sealgi mööda mereäärt kõndida, kuid see oleks seadusrikkumine, sest seadus, mis kehtestab igal pool avatud kallasraja nõude, teeb muuseumitele erandi. Muuseumist linna poole on aga mereäärne jälle avatud. Rocca al Mare kooli juurest algab ka rannapromenaad, mis kõrkjate vahel kulgedes viib kuni Stroomi supelrannani. Sealt omakorda võib liikuda kuni Meeruse sadamani.
Kopli poolsaare selles osas ongi mere äärde pääsemine võimatu. Kõigepealt Meeruse, siis Bekkeri sadam ning kõige lõpuks BLRT ja Vene-Balti sadam, mille suletud territoorium haarab enda alla kogu Kopli poolsaare tipu. Mere kaldale pääseb taas Kopli liinide ja Neeme tänava kandis. Sealt edasi saab mööda kaldakive turnida kuni heitveepuhastusjaama territooriumini, kus võõrastel liikumine on keelatud. Ning siis tuleb juba Paljassaare poolsaar, mis on küll autodele suletud, kuid jalgratturitele ja jalgsi liikujatele täiesti lahti.
Tõsi, sealsed teed on enamjaolt nõukogude või isegi tsaariarmee pärandus, aga poolsaare kaugematesse tippudesse neid mööda siiski saab.
Paljassaare vaba mereäär lõpeb natuke maad Katariina kaist linna poole, kus paikneb jälle ridamisi sadamaid, kuhu igaüks uitama ei pääse. Paljassaare, Hundipea ja Miinisadama alad on suletud.
Järgmiseks tuleb Noblessneri sadam, mis on vist ainus koht, mille puhul saab tõsimeeli rääkida Tallinna avanemisest merele. Laevaehitus ja -remont hakkab sealt taanduma ning asemele on tulnud jahisadam, söögikoht ja menukas kontserdipaik kunagise valukoja kujul. Järgmiseks renoveeritakse üks vanaaegne sadamaehitis kontorihooneks. Laevaremonti tehakse veel vaid kitsal alal, mis jääb just Noblessneri ja Lennusadama vahele.
Nii tulebki Noblessnerist meremuuseumi valduses olevasse Lennusadamasse pääsemiseks jälle korraks merest eemalduda. Lennusadam on loomulikult kõigile avatud, samuti saab merevaadet nautida kõrvalasuva Patarei kompleksi juurest, kuid Lennusadamast Patareisse jõudmiseks tuleb jälle väike ring teha, sest kaks külastajatele orienteeritud asutust on üksteisest jõhkra okastraataiaga eraldatud.
Patareist linna poole jääb Kalarand, kuid ka sinna ei saa Patareist minna mööda mereäärt, vaid tuleb tänaval väike ring teha. Kalarand, linnahalli ümbrus ning linnahalli ja kruiisikaide vahele jääv ala on jällegi avatud. Sealt linna poole jääv sadamaosa on valdavalt suletud, kui Admiraliteedi bassein välja arvata.
Mereäär on sadama valduses kuni Petrooleumi tänavani, kus lihtsurelikul on jälle võimalus merekaldal jalutada ning sealt edasi enam mere ääres viibimiseks ühtegi takistust pole.