Lasteaedu peaks rahastama riik

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilona Sillaku (vasakul) ja Kristi Lüüde arvates võiks riik lasteaedade rahastamise oma õlule võtta.
Ilona Sillaku (vasakul) ja Kristi Lüüde arvates võiks riik lasteaedade rahastamise oma õlule võtta. Foto: Peeter Langovits

Lasteaednike seas hinnatud Tallinna eralasteaia Naba juhataja Ilona Sillak ja tegevjuht Kristi Lüüde ütlesid, et munitsipaallasteaedu peaks rahastama riik, mitte omavalitsus.

Olete eralasteaiana tegutsenud kaheksa aastat.

I. S.: Jah, see on Eesti eralasteaianduses üsna korralik iga.

K. L.: Saame rääkida sellest, kuidas meie Nabas majandame. Oluline on lasteaia suurus ja laste arv – mida rohkem lapsi, seda väiksem on kulu lapse kohta.

I. S.: Muidugi ei saa rääkida üldistatult ühe lasteaia näitel. Meie puhul tuleb juurde ju ka renditasu, nii nagu enamiku eralasteaedade puhul.

K. L.: Munitsipaallasteaedade toimetulekut ma kommenteerida ei oska. Kui nad renti maksma ei pea, on neil ka kulud väiksemad.

Kas praegune omavalitsuste rahastamise mudel on teie hinnangul hea?

I. S.: Minu mõte on selle puhul olnud ühene. Kui kvalifikatsiooninõuded on riiklikult reguleeritud, siis peaks ka rahastamine olema riiklikult reguleeritud. Ma ei ole nõus sellega, et lasteaiaõpetajate palgad on omavalitsustes nii erinevad. Minu arvates peaks olema riiklikult kehtestatud lasteaiaõpetajate palga alammäär, mille tagab riik. Ja siis oleks juba omavalitsuste asi, et kes suudab alusharidusse enam panustada, siis seda ka teeb. Niikaua kui mina olen haridussüsteemis töötanud, on sellest ka räägitud.

Sama probleemi tõi esile ka Eesti Lasteaednike Liidu juhatuse liige Marju Reinvart. Kas on proovitud ka kellegi poole pöörduda, et alus- ja üldharidussüsteem saaks ühendatud?

I. S.: Kindlasti on. Väita, et sellest pole kunagi juttu olnud, tundub minu jaoks absurdne. Eks liit oskab seda täpsemalt kommenteerida.

Seda ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas. Kui olete lasteaiaõpetajatega suhelnud, kas on valdav arusaam, et süsteem peaks olema riiklikult reguleeritud?

I. S.: Loomulikult. Me räägime riiklikult kehtestatud nõudmistest, mis kehtivad kõikidele lasteaedadele ja õpetajatele. Kui lasteaiaõpetajate palgad erinevad omavalitsuseti kuni 150 eurot, siis mille võrra on väiksema palgaga lasteaiaõpetaja töö vähem väärtuslik, kuigi ta on kohustatud täitma täpselt samu tööülesandeid ja nõudeid?!

K. L.: See on lasteaiatöötajate palga väiksust arvestades päris suur vahe!

Kas te näete lahendust selles, et riik hakkaks alusharidust ise reguleerima ja tagaks ühtse rahastamise?

I. S.: Peaks olema ühtne alus. Samuti leian, et eralasteaedade rahastamiseks peaks olema ühtne süsteem.

K. L.: Seaduse järgi saavad eraharidusasutused sihtotstarbelist toetust munitsipaalasutustega võrdsetel alustel. Erinevatel omavalitsustel on see summa erinev. Tallinna lasteaiad peavad toime tulema 106,6 euroga kuus lapse kohta, Nabas maksab lapse koht 504 eurot.

Tundub arusaamatu, kuidas munitsipaallasteaiad toime tulevad. Suhtlesin Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari vanemmetoodiku Maaja Männiga. Selgus, et paljud lasteaiaõpetajad töötavad väiksema koormusega, et neile oleks palka maksta.

I. S.: Selles asi ongi, et iga lasteasutus üritab toime tulla. Imetlen, et on suudetud säilitada alushariduse kvaliteet.

Teine küsimus on, kas pidada seda suurepäraseks toimetulekuks. Muidugi on omavalitsusi, kus alusharidus on hinnatud valdkond ja kus on olemas logopeed, eripedagoog, psühholoog, muusika- ja liikumisõpetaja jne.

On ka omavalitsusi, kes püüavad leida uusi lahendusi, et muuta lasteaia- ja lastehoiuteenus peredele paremini kättesaadavaks.

Kas on võimalik, et lasteaednikud allkirjastaksid deklaratsiooni, mis nõuaks ühtset riiklikku alus- ja üldhariduse süsteemi? Kas sellele allkirju koguneks?

I. S.: Usun küll.

K. L.: Eralasteaed peaks olema perele samuti valikuvõimalus, on see valik siis tehtud kohapuuduse või lasteaia kasvatusfilosoofia järgi. See ei peaks olema hädapärast kasutatud variant või lihtsalt rikaste inimeste privileeg.

Rootsis näiteks ei ole lapsevanema jaoks rahalist vahet, kas paigutada laps era- või munitsipaallasteaeda. Ja see peakski olema normaalne.

Majanduskriisi tingimustes oli eralasteaiana keerulisem toime tulla?

K.L: Kindlasti. Meid mõjutas kriis oluliselt 2009-2010. õppeaastal. Sel ajal oli meil stabiilselt neli kohta täitmata. Ja meie jaoks on see juba kriitiline…

Neli kohta – see on juba kriitiline?

K.L: Jah. Neli kohta 80st oli vaba. Ja meie jaoks on see juba kriitiline. Oleme eelarvet planeerides arvestanud täismajaga.

Mingisugusest kasumist ei ole siin midagi rääkida?

K.L: Majandusaasta aruanded on avalikud. Sealt saab meie tulemusi vaadata. Aga kui neli kohta on stabiilselt täitmata, on see 24 000 eurot aastas, mis on meie lasteaia jaoks see suur raha.

Praegused kasumid on täpselt sellised, et oleks mingisugunegi varu?

K.L: Jah, et oleks mingisugunegi varu…

Praegu on lasteaed ääreni täis?

K.L: Hetkel on.

Järjekord ka on?

I.S: Umbes 200 last (naerab). 

Ei ole?!

I.S: Tegelikult on küll, aga eks see on ikka õhku täis. Eks paljud pered ju sageli registreerivad oma lapsed eralasteaedadesse selles hirmus, et äkki nad ei saa munitsipaallasteaias kohta. Rõõmustav pool selles asjas on aga, et kui üldiselt on nähtud eralasteaedu n-ö varuväljapääsuna, siis täna on olukord teine. Enamus lapsevanemaid, kes Naba lasteaeda lapse toovad, on oma valiku väga teadlikult teinud. Meie lasteaias ongi üldiselt laste liikumist olnud väga vähe.

K.L: Rohkem liikumist oligi ainult majanduskriisi ajal. Kuna oli inimesi, kelle majanduslik olukord oluliselt halvenes, siis pea iga kuu keegi lahkus. Mitmed tulid ka tagasi.

I.S: Praegu sellist liikumist, kus laps teise lasteaeda viiakse, pole üldse. 

K.L: Eelmisel õppeaastal liikumist ei toimunud. Sel aastal kaks last lahkusid, kuid see oli juba tingitud perekonna kolimisest teise piirkonda. 

Et kui perekonnal tekib usalduslik suhe kindla lasteaiaga, siis ei soovita lapsi edasi-tagasi vintsutada?

I.S: Absoluutselt. Ja see on ka meie huvi, et kui laps meie lasteaeda pannakse, siis see olekski lapsevanema teadlik ja kindel valik. Meie jaoks on väga oluline, et lapsevanemate ootused ja soovid vastaksid sellele, mida meil pakkuda on. Sellest sõltub vastastikune rahulolu. Nii saame meie oma kasvatusfilosoofiat rakendada ja lapsevanem on igati rahul lasteaiaga, kuhu ta oma lapse on usaldanud. 

K.L: On ka lapsi, kellele on keskkonna muutus väga keeruline.

Kui nüüd rääkida 500-eurosest kohatasust. Kuidas hind selliseks kujunenud on?

K.L: Õppemaks on arvestatud selliselt, et see kataks kõik majandamiseks vajalikud kulud. Rendi, kommunaalkulud, personali palgad, koolitused, õppevahendid jne. 

Õppemaks on läbi aastate tõusnud. 2007 aastal oli see vahemikus 4500-5000krooni.

I.S: Õppemaksu suurus on otseses seoses õpetajate palgatõusuga - kui tõstetakse õpetajate palku, siis teeme seda ka meie ja nii peame tõstma ka õppemaksu. 

K.L: Õppemaksu tõus on olnud tingitud üldisest hinnatõusust. Tõusnud on nii elektri kui gaasihind, kulutused toidu toorainele tõusevad pidevalt. Ja palgad muidugi ka. Oleme püüdnud tõsta personali palka vastavalt sellele, kuidas on õpetajate palka riigi tasandil tõstetud. Praegu on see umbes 10 protsenti kõrgem Tallinna munitsipaallasteaedade palgast. Aga kuna meie palgafond on niivõrd suure osakaaluga kogukuludest, siis palga tõstmine mõne protsendi võrra mõjutab juba eelarvet oluliselt. 

Kõrgharidusega lasteaiaõpetajate palga alammäär

Sauga vallas

• noorempedagoog – 560 eurot

• pedagoog – 620 eurot

• vanempedagoog – 715 eurot

Sillamäel

• nooremõpetaja – 473 eurot

• õpetaja – 593 eurot

• vanemõpetaja – 635 eurot.

Allikas: Riigi Teataja

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles