Ilusad ja inspireerivad

Taimehullu linnaaed: firma Schetelig lustakas etteaste. Foto: Peeter Langovits

Viiendat korda toimuva Tallinna lillefestivali teemad «Aed kui kunstiteos» ja «Tervendav aed» meeldivad aednikele ja maastikukujundajaile eriti.

Üks ürituse eestvedajaid, Kadrioru pargi juhataja Ain Järve on rahul, sest enam ei tulda mütsiga lööma, vaid süüvitakse teemadesse ning suurem osa ideid ja plaane on ka suurepäraselt teostatud.

«Kieli linnaaednike etteaste on mõjutatud Hansa Liidu aegsest taimevahetusest. Arhiivides tuhnides said nad teada, et Tallinna, toonase nimega Revalisse, veeti Saksamaalt istikuid laevaga. Taimi transporditi pooleks saetud ja mullaga täidetud vanades veinivaatides. Tuleb välja, et mitte ainult liiliad, mungalilled, aedmaasikad, vaid ka paljud «tavalised» köögiviljad, nagu peet, kapsas, salat, iisop jmt, on jõudnud meritsi siia. See on värskendav meeldetuletus,» tunnustab Järve.

Väga vahva on Sirle Sule, Kati Niibo ja Eve Barnadase teos «Kompostikunstikast», mis järgib Euroopas soositud trendi arendada aiandust hoovinurkades ja lamekatustel. Kompostikastis vohavad kõrvitsad, selle kõrval maapirnid jt taimed. Aga läbi kasti klaasseina saab igaüks näha, millised protsessid toimuvad mulla all. Pidevalt muutuv kunstiteos kujuneb vaatajate silme ees!

«Lillefestivalidel  on alati silma paistnud  Räpina aiandus- ja Luua metsanduskool,» nendib Kadrioru pargi juhataja ja kiidab nüüdki nende loodud tervendavaid aedu. Aiakunsti tipptaset näitavad Helsingi, Budapest, Schwerin ja Peterburi ning Schetelig Eesti AS. Viimati nimetatute  «Taimehullu linnaaed» mõjub julgustavalt: hea tahtmise korral saab ka tibatilluksel rõdul või tohutu suurel terrassil meelepäraseid lilli, köögivilju vms kasvatada, kasutades seejuures erinevaid istusnõusid.

«See igast küljest kena vaatepilti pakkuv lahendus oma rikkaliku taimestuse, stiilse mööbli ja üllatavate mahutitega ei virguta tegudele mitte ainult hobiaednikke,» kiidab Järve.

Aiatööriistade ja kodukaupade tootja Fiskars arvestas oma hoolivat aeda rajades erivajadustega külastajate ootustega. « Meie eesmärgiks oli luua mõnus koht, kus saaksid end  hästi tunda ka need, kes kasutavad liikumiseks ratastooli või nägemiseks pimekirja,» selgitab firma müügi- ja turundusjuht Jukka-Pekka Holopainen. Hoolivas aias on abivahendiga liikujal turvaline taimi ja lilli uudistada.

Fiskarsi aias kasutatakse suurte taimekonteineritena tavalisi prügikotte, kuhu on augud sisse tehtud, et muld saaks õhku. Päevalilled kilekottides igatahes püüavad pilku. Säästuajal on selline lahendus igati teretulnud.

Lillefestival kestab 24. augustini. Sel päeval kuulutatakse välja 2013. aasta mõlema teema parim aed ning rahva lemmikaed.

Kui lillefestivali aiad on  vaadatud, soovitame aiakunsti austajatel suunduda Kadriorgu, sest seal tähistatakse pargi 295. sünnipäeva. Meeldejäävat vaatepilti pakuvad õide puhkenud roosid ja 27 000 suvelille.