Tallinna linnavalitsus võttis eilsel istungil vastu linnavolikogu määruse eelnõu, mille järgi nihkub linnaosade kaotamine ning nende asemele piirkondlike ametite moodustamine tänavu 1. juulist 2011. aasta 7. märtsile.
Tallinn lükkab linnaosade kaotamise edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu 19. märtsil võttis linnavolikogu vastu määruse, mille eesmärk oli lõpetada linnaosade tegevus ning korraldada linnaosade valitsused ümber piirkondlikeks ametiteks. Sellega seoses oleks juurde moodustatud veel Kadrioru ja Ülemiste piirkondlik amet.
Linnavolikogu määruse eelnõu seletuskirja järgi on linn jätkuvalt seisukohal, et kohalikul omavalitsusel on seaduse raames õigus otsustada linnaosade moodustamise ja lõpetamise üle. Samas ei soovi Tallinn haldusreformi läbi viia enne, kui ei ole selge, kas reform vastab ikka täielikult Eesti põhiseadusele.
Teatavasti asus õiguskantsler 3. aprillil seisukohale, et Tallinna hadusreform ei ole linnaosavalitsuste ja linnaosa vanema ameti ümberkujundamise osas kooskõlas põhiseadusega. Kuna linnavolikogu ei olnud sellise tõlgendusega nõus, pöördus õiguskantsler 6. mail põhiseadusliku järelvalve menetluse algatamiseks riigikohtusse. 1. juuliks 2009, kui Tallinna haldusreform peaks käivituma, ei pruugi see vaidlus veel lõppenud olla. Seetõttu lükkabki linn linnaosade ümberkujundamise edasi.
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Remo Holsmeri sõnul tervitab Reformierakond linnavalitsuse eilset otsust loobuda linnaosade kaotamisest.
«Reformierakond seisis volikogus kindlalt linnaosade säilimise eest, sest Nõmme ja kesklinna probleemid on ikka erinevad ning neile ei saa läheneda ühtemoodi,» kinnitas Holsmer. «On tore, et lõpuks mõistis seda ka keskerakondlik linnavalitsus.»
Ta lisas, et linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti jutt Tallinna haldusreformist osutus lihtlabaseks bluffiks, kuna moodustatavate piirkondlike ametite ja seniste linnaosavalituste ülesanded on äravahetamiseni sarnased.
Holsmeri väitel oli haldusreformi tegelik eesmärk moodustada Tallinnas üks valimisringkond, mis võiks Keskerakonnale sügisestel valimistel hääli juurde tuua.
Vitsut mainis, et kui Reformierakond ja sotsid väidavad, nagu oleks Tallinn loobunud haldusreformist, siis see ei vasta tõele. Lihtsalt tähtaegu on edasi lükatud.
«Esimene juuli oli ebareaalne, kuna mitu vaidlust on alles pooleli, sealhulgas ka riigikohtus,» selgitas Vitsut. «Valisime piisavalt pika tähtaja, arvestades ka seda, et selleks ajaks on kahed valimised läbi ning keegi ei saa meid süüdistada, et teeme haldusreformi ainult valimiste pärast. Meie eesmärk on ausad valimised ning haldusreformi edasilükkamisega me seda taotlemegi.»
Vitsuti sõnul on ta jätkuvalt seisukohal, et Tallinna valimissüsteem on ebaõiglane. Ei saa kuidagi õigeks pidada seda, kui erinevate linnaosade elanike häälte osakaal erineb kaks kuni kolm korda.
«Ma võin mürki võtta, et varem või hiljem saadakse aru, et niisugune süsteem on ebaõiglane ning tullakse selle juurde tagasi,» märkis Vitsut.