Kuigi sel nädalal tõusis päevakorda küsimus, et mõned karistused on ülekriminaliseeritud, on reaalsus see, et pätid peksavad politseinikke ja tänaval inimesi poolsurnuks ja saavad selle eest vaid mõnekuulise karistuse või tingimisi vabadusekaotuse, tõdeb Tallinna abilinnapea ja endine politseinik Kalle Klandorf linnavalitsuse ajalehes Roheline Pealinn.
2011. aasta oktoobris toimus Viljandis massikaklus, mille käigus peksis purjus kamp kohalikke tuntud pätte üheskoos neid korrale kutsuma tulnud politseinikke ja kõrvalseisjaid. Tänavu 18. Juunil tungis kamp joobes pätte, relvadeks puuhalud, Tartumaal Koosa vallas kallale väljakutsele reageerinud politseinikele. Jaanipäeva Lemme rannas veetnud inimeste jaaniõhtu rikkus aga kümnetest kaakidest koosnev seltskond, kes ilma põhjuseta kõiki ettejääjaid olenemata soost peksma hakkas.
Need on vaid mõned – kuigi värvikamad – näited viimaste aastate jooksul tähelepanu pälvinud vägivallategudest, mis on olulisel määral inimeste õiglus- ja turvatunnet riivanud. Kuigi sel nädalal tõusis justiitsministeeriumi algatusel päevakorda küsimus, et mõned karistused on ülekriminaliseeritud, juhtub tihti nii, et kurjategijad saavad suurte pahategude eest liiga leebed karistused.
Abilinnapea ja endise teeneka politseiametniku Kalle Klandorfi hinnangul on olukord Eestis kuritegevuse mõttes juba aastaid halvemaks läinud. «Alles hiljuti lugesin, et latentsete ehk sellist kuritegude hulk on väga suur, millest inimesed politseile teada ei annagi. Inimesed löövad lihtsalt käega ei ja ei lähegi avaldust tegema. Samas on tõusnud raskete isikuvastaste kuritegude arv,» loetles Klandorf, kelle sõnul näitavad faktid selgelt, et avalik kord on kehval tasemel.
«Pekstakse, röövitakse, astutakse kullapoodi sisse ja lihtsalt võetakse ehted kaasa. See meenutab juba teatud perioodi Eesti Vabariigi algusaastatel. See on halb. Kuritegu on kuritegu, aga avalik jätab nii riigi mainele väga halva mulje. Inimene ei tunne ennast tänaval turvaliselt, kui politseid näha pole,» nentis Klandorf.
«Olen käinud väga paljudes riikides alates Lätist lõpetades Venezuelaga ja igal pool olen näinud politseid avalikku korda tagamas. Ainuke riik, kus räägitakse sellest, et polegi vaja politseid tänavale ja neid asendavad väga hästi ka abipolitseinikud, on Eesti. See on halb ja sügav tendents, mida on raske tagasi keerata. Lõpuks tekivad erinevad omakohtu variandid ja vangi lähevad hoopis need, kes omakohtu teel endale politseis ja riigis pettununa õigust otsisid,» lisas abilinnapea.
Klandorfi arvates on veider asjaolu, et erinevates Eesti paikades võib ühe ja sama kuriteo eest saada kardinaalselt erineva karistuse ning see asjaolu mõjub kogu süsteemi mainele väga halvasti.
«Ütleme nii, et väga laias laastus vaadates on üsna naljakas see, et kohtute praktika üle Eesti on väga erinev, vähemalt ajakirjandusest on silma jäänud. Kõikide juhuste asjaolusid muidugi ei tea, aga on otsuseid, kus ühe ja sama kuriteo eest pannakse inimene näiteks Tartus vangi ja kusagil mujal saab sama asja eest tingimisi karistuse. Kohtupraktika on väga ebaühtlane, kuigi riik on nii väike,» ütles Klandorf.
Justiitsministeeriumi plaani vähendada karistavate tegude hulka kolmandiku võrra peab Klandorf teatud kuriteoliikide puhul kindlasti õigustatuks, kuigi sellekohase seadusandluse «remonti» oleks pidanud tegema juba varem. «Kindlasti on ta õigustatud, sest meil on totralt palju näited, kus inimesi karistatakse kriminaalkorras liiklusavarii või pisisündmuste puhul, mida üldjuhul politsei ei uuri. Ma arvan, et on võimalik puhastada seadusandlust ja võimalik vähendada kuritegude hulka, mille peale võib igat inimest vangi panna,» nentis Klandorf, kelle sõnul nõuab pisikuritegude uurimine politseilt tohutult ressurssi ja tulemused on tihtipeale olematud.
«Ma saan aru, et võimul olevad inimesed soovivad rahvast ohjes hoida, et inimesed hoiaksid oma mokad maas, aga praegune süsteem ei ole efektiivne ja see on pööranud selle loojate kahjuks,» resümeeris Klandorf.