Linnavalitsus saatis eile volikokku Tallinna esimese negatiivse lisaeelarve, mis tahetakse vastu võtta pärast jaanipäeva.
Tallinn kärpis eelarvet ligi kümnendiku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnakantselei finantsdirektor Katrin Kendra rõhutas, et suurt kokkuhoidu andis see, et paljud investeeringud odavnesid tänu riigihangete hindade langusele.
Märgatav sääst tuli ka kõigi linnaasutuste tavapäraste majandamiskulude kärpimisest kaheksa protsendi võrra. Ka linnaametnike ja teenistujate toetusi, preemiaid ja tulemuspalkasid piirati, põhipalgad jäid aga endiseks. Nende kulude vähendamine andis linnale säästu ligi 250 miljonit krooni.
Investeeringutelt hoidis linn lisaeelarvega kokku ligi 140 miljonit krooni, kuid ükski oluline rajatis või ehitis Kendra sõnul valmimata ei jää. Mõni projekt, näiteks Salme kultuurimaja remont ning Jaapani aia rajamine Kadrioru parki, nihkub siiski järgmisesse aastasse.
Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamisel õnnestus ehitushindade languse tõttu ehitajatega kärpe asjus kokkuleppele jõuda. Seejuures valmivad kõik plaanis olnud torustikud õigeks ajaks.
Kokku hoidis linn Kendra sõnul ka toetuste maksmiselt. Näiteks on sündide arv vähenenud, mistõttu tuli sünnitoetusi endisest vähem maksta. Lisaeelarve näeb ette ka vara müügiplaani vähendamist umbes saja miljoni krooni võrra.
Kuna riik vähendas tänavu aprillist kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu määra, jääb Tallinnal sel aastal saamata ligi 126 miljonit krooni. Majandussurutise tõttu kasvanud töötuse pärast kahaneb ka linnakassasse laekuv tulumaks.
Kendra märkis, et ilmselt võtab linn sügisel vastu veel teisegi lisaeelarve, kuid see ei kujune tõenäoliselt negatiivseks.