Tallinna keskkonnaamet vastas Tallinncity päringule seoses alasti päevitamisega Tallinna randadel, et avalikes kohtades pole selleks kellelgi luba.
Tallinna linn: alasti võib viibida eramaal, kui selleks on maaomaniku luba
4. juuli 2013, 15:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti edastusel võib avalikus kohas selleks mitte ettenähtud kohas alasti viibivat inimest väärteokorras vastutusele võtta karistusseadustiku alusel.
Veeseaduse kohaselt loetakse veekogu avalikuks kasutamiseks veevõttu, suplemist, veesporti, veel ja jääl liikumist ja kalapüüki seaduses sätestatud ulatuses.
Veeseadus annab kohalikule omavalitsuse õiguse kehtestada ajutisi piiranguid avalikult kasutatavate veekogude kasutamisele sätestatud korras, mille kohaselt inimese tervise ja turvalisuse tagamiseks võib kohalik omavalitsus ajutiselt piirata avalikult kasutatava veekogu või selle osa avalikku kasutamist, olles selle eelnevalt kirjalikult kooskõlastanud keskkonnaametiga.
Avalikud veekogud on seaduse järgi sisemeri, territoriaalmeri, piirIveekogude Eestis paiknevad osad, Võrtsjärv, Mullutu laht, Suurlaht, Emajõgi, Narva jõgi, Nasva jõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani, Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. Avalikud veekogud kuuluvad riigile.
Tallinna linnavolikogu 25.08.2005 määruse nr 43 «Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded» keelab viibida alasti avalikus kohas (v.a Haabersti või Pirita linnaosa valitsuse või Põhja-Tallinna valitsuse poolt selleks ettenähtud kohtades ja eelkooliealised lapsed avalikes supelrandades).
Seega Tallinna veekogude avalikult kasutatavates randades on keelatud alasti viibida. Kohad nudistide jaoks määrab vastavalt veeseadus ja eeskirja järgi kas Haabersti, Pirita või Põhja-Tallinna linnaosa valitsus.
Eramaal oleva veekogu ääres võib isik alasti viibida, kui tal on maaomaniku nõusolek ja isiku käitumine ei ole vastuolus üldtunnustatud kõlblus- ja moraalinormidega.