Jägala jõkke sattus saasteaineid 15 korda üle normi

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sagenevad merereostusjuhtumid näitavad, et riiklikku reostustõrjevõimekust tuleb arendada, sest alati ei jõua naabrid õigeaegselt appi.
Sagenevad merereostusjuhtumid näitavad, et riiklikku reostustõrjevõimekust tuleb arendada, sest alati ei jõua naabrid õigeaegselt appi. Foto: Priit Simson.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laborist saadud analüüsitulemused näitavad, et vahetult pärast Kehra paberivabrikus juhtunud avariid ja puhastamata heitvee sattumist Jägala jõkke oli heitvee väljalasu kohas mõnede saasteainete sisaldus lubatust kuni 15 korda suurem.


Heitvee väljalaskekohast allpool võetud proovides oli reostusainete kontsentratsioon juba tunduvalt väiksem, teatas Keskkonnainspektsioon. Järgmistel päevadel võetud proovidest on näha, et pärast biopuhasti töö normaliseerumist paranesid näitajad kiiresti. Praeguseks on veenäitajad juba tavapärasel tasemel.

Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialisti Jaanus Tuusti hinnangul kinnitavad analüüsitulemused esialgset arvamust, et kalade hukkumise põhjustas tõenäoliselt reostuse hetkel tekkinud hapnikupuudus.

«Koostoimes teiste reoainetega ilmnesid vahetus läheduses olnud kaladel üldmürgistuse nähud ja nii nähtigi kohe pärast reostust allavoolu kandumas ka veel elumärkidega särje ja ahvena maime,» ütles Tuusti.

Keskkonnainspektsioonil on seoses reostusjuhtumiga alustatud menetlus veel pooleli.
Kehra paberivabrikul tuleb 18. mail põhjustatud reostuse eest tasuda kõrgendatud saastetasu.

18. mai hommikupoolikul seiskus Kehra paberivabriku biopuhasti, mille tõttu voolas Jägala jõkke hulgaliselt puhastamata leeliselist reovett, tappes seal sadu kalu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles