Tarbijakaitseseaduse alusel on kliendil õigus eestikeelsele teenindusele, sellele vaatamata leidub vanalinnas välikohvikuid, mille ettekandjad vaid võõrkeeles kõnelevad.
Tallinna vanalinnas kohtab muukeelseid teenindajaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otsides söögikohta Raekoja platsil, võib kohata briti kelnerit, kes kliente väliterrassile meelitab. Pöördudes tema poole eesti keeles, satub noormees hätta. Ta lõpetas hiljuti 11. klassi ning leidis töö toitlustusvaldkonnas. Nende restoranis leidub mitu võõrkeelset teenindajat. Briti sõnul töötab seal veel üks itaallane ning prantslane.
Äriühingutele kehtestatud keeleoskusnõuete kohaselt peaksid kõik teenindus- ja müügitöötajad, kelle tööülesannete hulka kuulub tarbijate vahetu teenindamine valdama Eesti keelt vähemalt B1-tasemel.
Haridus- ja teadusministeeriumi koduleheküljelt leitava keeletasemete kirjelduse kohaselt, peaks B1-tasemel keelevaldaja mõistma kõike olulist endale tuttaval teemal ning oskama lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane.
Keeleinspektsiooni sõnul on kaebusi palju
«Sel aastal on kaebusi teenindajate eesti keele oskuse kohta suhteliselt palju. Valdavalt käib kaebustest läbi ikkagi üks suurem kauplusekett Maxima,» ütleb Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk.
Rikkumise korral saab inspektsioon teha ettekirjutuse ning anda muukuulsele teenindajale keeleõppeks aasta. Selle aja jooksul peab töötaja sooritama eksami, mida on võimalik teha neljal korral aastas. Juhul kui inimene pole eksamit määratud tähtajaks sooritatud, tehakse asutusele ettepanek temaga tööleping lõpetada.
Toitlustusega tegelevate ettevõtete puhul on aga eestikeelse teeninduse tagamine keerulisem kuna võõrkeelne teenindaja ei pruugigi rohkem kui vaid suvekuudel töötada. «Neilt nõuame lihtsalt seda, et tööandja tagaks eestikeelse teenindamise,» ütles Tomusk.
Nõutakse eestikeelse teenindamise tagamist
Järgmise Raekoja platsil paikneva restorani eest leiame soomlannast teenindaja, kes eesti keelt eriti ei kõnele. Koheselt märkas probleemi tema kolleeg. Noormees ütles, et võib soovi korral tõlgiks olla või ise meie lauda teenindada.
Keeleinspektsiooni peadirektori sõnul on selline tegevus lubatud. «Sel juhul on ettevõtja käitunud õigesti, sest ta on töökorralduslike meetmetega taganud eestikeelse teeninduse,» rääkis Tomusk.