Katusekino näitab Martin Scorsese kultusfilmi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katusekino ekraanile jõuab pühapäeva, 16.juuni õhtul kl 23 üks maailma filmikunsti absoluutseid šedöövreid: ligi 40 aastat tagasi kinodesse jõudnud Martin Scorsese «Taksojuht» on ajaproovile hästi vastu pidanud, endiselt resonantne ja võimas film, mille staatus meistriteosena näib aastatega vaid süvenevat.
Robert De Niro poolt ikooniliseks mängitud trööstitu taksojuht Travis Bickle on kõikidest kinolina psühhopaatidest, marukoertest, luuseritest ja heidikutest vast kõige häirivam, aga ka kõige mõistetavam. Muljetavaldavaid staare, kes Robert De Niro kõrval filmis kaasa teevad, on teisigi, näiteks Jodie Foster, kelle mängitud lapsprostituut vaatajate mällu sööbis. Kaasa teevad aga veel ka Harvey Keitel, Peter Boyle, Cybill Shepherd jt.
Filmi keskmes on murtud hingega sõjaveteran, keda vaevab unetus ning kes töötab seetõttu öösiti taksojuhina. Igal ööl laskub ta oma taksoga linna kõige räpasematesse põhjakihtidesse, kus valitseb narkootikumidest ja seksist läbiimbunud inimkõnts, keda ta põlglikult jälestab.
Üksildane mees püüab tulutult oma erakliku eksistentsi nõiaringist välja murda, kuid kõik tema katsed inimestega kontakti leida luhtuvad. Maailm on hukas. Elu on ebaõiglane. Süda tilgub verd, hing kisendab. Kõik ümbritsev muudkui toidab tema viha ja tülgastust ning on vaid aja küsimus, millal see vaikselt kogunev vimm prahvatab.
Travise põlglikult inimvihkajalikud sisemonoloogid tõmbavad vaataja tema väärastunud mõttemaailma keerdkäikudesse, inimhinge süngematesse soppidesse. Mida aeg edasi, seda rohkem süveneb temas veendumus, et ta on välja valitud seda hukka läinud maailma puhastama, päästma, lunastama. Üksildus ja viimase piirini viidud võõrandumine on ta täiesti tuimestanud ning see kõik avaldub lõpuks plahvatuslikult jõhkras vägivallas ja kulmineerub kohutava veresaunaga.
1976. aastal Cannesis Kuldse Palmioksaga pärjatud «Taksojuht» kandideeris neljale Oscarile (sh parim film, meespeaosa (Robert De Niro), naiskõrvalosa (Jodie Foster) ja filmimuusika) kuid pidi alla vanduma «Rockyle».