Meditsiinipersonali vähesus ja vananemine, muutused linnaelanike arvus ning vanuselises struktuuris, reaalsed rahavood, haigekassa piiratud ressursid on objektiivsed põhjused, mis panevad kaaluma haiglate ühendamist, kirjutab Tallinna abilinnapea Taavi Aas Postimehes.
«Kõigepealt tuleks selgelt eristada objektiivseid ja subjektiivseid põhjuseid, miks Tallinna haiglate majanduslik olukord ja sellest tulenev sisekliima teinekord kõige paremad ei ole,» kirjutab Aas. «Subjektiivsed vajakajäämised tervishoiu kompetentses tegevjuhtimises ei vaja süsteemi reformimist, vaid personalipoliitika ülevaatamist. Kui eespool nimetatud puudused tõstetaks üle ühendhaiglasse, oleks tekkivate probleemide palett praegusega sarnane,» leiab ta.
Objektiivsed kitsaskohad on Aasa hinnangul need, mille ületamiseks tuleb muuta Tallinna tervishoiukorraldust. «Üks probleeme on kindlasti haiglatele eraldatud ebapiisavad haigekassa lepingumahud, mis ei kata reaalset patsientide vajadust. Kui haigla osutab teenust rohkem, kui haigekassa lepingumaht ette näeb, siis toodab ta sellega endale ilmselgelt kahjumit, » selgitab Aas.
Abilinnapea sõnul ei saa mööda vaadata ka faktist, et meditsiinitudengid on vaat et usinamad võõrkeelte õppijad kui filoloogid. «Juba esimese kursuse üliõpilased studeerivad agaralt soome, rootsi ja saksa keelt, et pärast õpinguid välismaale tööle asuda.»
Eespool nimetatud probleemid ei ole Aasa hinnangul põhjustatud Tallinna haiglatest tervikuna, kuid siiski on tema sõnul mõistlik olukorrale reageerida ja püüda nendest vähestest vahenditest võtta, mis võtta annab ja patsiente ravida. «Me oleme olukorras, mis viib tükkhaaval lagunemiseni,» nendib ta.