Tallinna plaan Harju tänaval jalakäijate ala laiendada seab raskesse olukorda sealsed elanikud, kelle kodutee venib nüüdsest mitme kilomeetri võrra pikemaks. Elanikud soovivad linnaruumi mõistlikku jagamist, mis võimaldaks neil vajadusel autoga koju sõita.
Vanalinlased: miks remontida miljoni eest täiesti korras tänavat?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanalinna Seltsi esindajad tutvustasid avalikkusele oma muret sel nädalal, sest teade Harju tänava muutmisest jalakäijate alaks tabas neid kui välk selgest taevast: vanalinna elanike ehk Vanalinna Seltsi kaasamine sai teoks vahetult enne ehitushanke väljakuulutamist.
Elanike nördimust suurendab asjaolu, et just kõnealust 270 meetri pikkust Harju tänava lõiku, mille tänavusuvine remont läheb maksumaksjale maksma peaaegu miljoni ehk täpsemalt 846 742 eurot, remonditi nende teada alles mõne aasta eest ning nende hinnangul on vanalinnas palju hullemas seisus tänavaid, mis kõpitsemist vajaks. Samuti külvab kohalike hinge kahtlusi asjaolu, et tänavalõik saab valmis sobivalt enne kohalike omavalitsuste valimisi.
«Mingit väga selget põhjust rekonstrueerimiseks meile polegi toodud, ühe põhjendusena on aga nimetatud amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitrasse,» selgitas Vanalinna Seltsi eestvedaja, Rataskaevu tänava elanik Karita Sall.
Linna teate kohaselt saab Harju tänavast pärast remonti jalakäijate ala. Mis vanalinlaste jaoks muutub? Püsielanike olukord halveneb ja suureneb ligipääsuta kodude arv, vastab Vanalinna Seltsi liikluse töögrupi juht , Viru tänava elanik Eero Kotli, kelle sõnul puudutab käesolev liikluskorraldus umbes viitsadat lähikonnas – Harju, Niguliste, Kullassepa jt. tänavatel elavat inimest.
Kullassepa tänava elanik, põline vanalinlane Olav-Johannes Renter peab imelikuks ka asjaolu, et piirkonnas asuvate elamute korteriühistute käest pole linn ümberehituseks mingit kooskõlastust küsinud.
Erinevatele seisukohtadele jalakäijate ala laiendamise mõistlikkuse osas jäävad Tallinna abilinnapea Taavi Aas ja liiklusekspert Marek Rannala. Kui Aasa väitel vähendab kogu Harju tänava jalakäijate alaks muutmine transiitliiklust läbi vanalinna ning tupiktänavad üldse autojuhi huvi vanalinna sisse sõita, siis Rannala sõnul tekitab taoline liikluskorraldus hoopis transiiti juurde - vanalinna elanikud, kes muidu sõitsid kodu juurde pääsemiseks paarsada meetrit, peavad nüüd tiirutama teisi tänavaid pidi, suureneb müra ja heitgaaside hulk.
Linna teatel tagatakse pärast Harju tänava ja Kullassepa tänava rekonstrueerimistööde teostamist endiselt nii elanike ligipääs oma kodudele kui ka teenindavale transpordile hommikuti kella 6-10. Vajadusel on võimalik elanikel kodudele ligi pääseda ka muudel kellaaegadel, selleks tuleb aga transpordiametist taotleda eriluba.
Vanalinlaste meelest oleks aga mõistlikum linnaruumi ühiskasutus, nagu see on teoks saanud paljudes suurlinnades üle ilma, kus pääs jalakäijate alale on tõkestatud kas füüsilise tõkkega või numbrituvastusega, kuid kohalikele elanikele on ligipääs kodule tagatud.
«Me soovime vaid, et elanikel oleks kogu ööpäeva vältel võimalik sõita üle Harju tänava oma kodu juurde ning vajadusel veerandtunniks maja ees peatuda,» vahendas Sall. Samuti peaksid elanikele olema tagatud alternatiivsed parkimiskohad neljasaja meetri raadiuses kodu ümbruses, nagu seadus ette näeb – meie hinnangul oleks selleks sobivaim Vabaduse platsi alune parkla,» vahendas Sall. Seltsi esindajad on oma ettepanekud esitanud ka kesklinna vanemale Mihhail Korbile, kes lubas need vastavatele ametiisikutele edastada.