Eile veidi enne keskpäeva lookles Tallinna loomaaia väravate juures ligi kümne meetri pikkune vägagi elav järjekord. Üles-alla hüppavad lapsed ei püüdnudki oma ootusärevust ja rõõmu varjata. On ju 1. juuni – lastekaitsepäev – mõeldud just neile.
Lapsed nautisid loomaaias täiel rinnal oma pidupäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väravast sisse astudes püüab esimesena pilku hiigelsuur ning veidi lössi vajunud kollane batuut, mis paistab olevat päeva nõutumaid atraktsioone.
Naerurõkatuste ja kilgete vahele kostab ka paar kõrvulukustavat nutusireeni, mida püüavad vaigistada pisut kurnatud nägudega emad-isad. Lõõskava päikese käes kipuvad väsima nii suured kui väikesed.
Jutuvada käib eesti ja vene keeles, üht sagedamini kõlavat hüüdu «vares!» kuuleb aga vaid puhtas eesti keeles. Mustade sulgedega ehitud, inimese mõõtu lind kõnnib fännidest ümbritsetuna ringi ning jagab lahkelt kohukesi.
Kitsedel suur menu
Peatee tundub kulgevat lasteloomaaia poole, kus jalgsi liikujate ja lapsekärude vahel tekib mõnel pool ummikuid, kuid kõik liiguvad siiski ühise sihtmärgi suunas. Lasteloomaaia sissekäigu juures laiub asfaldil hiiglaslik värviline kriidimaal, mis on valminud kümnete väikeste kunstnike käte abil. Tegu näib olevat sürrealistliku teosega, aga pead anda ei julge.
Ema Piretiga loomaaeda tulnud üheaastasel Oliver Kempil on küll korraks veidi pahur nägu peas, kuid pisar saab imekähku pühitud. Ema sõnul on Oliveri vaieldamatud lemmikud kitsed ning tundub, et tema pole ainuke. Eri suuruses ja värvuses kääbuskitsede ümber on kogunenud nii palju lapsi, et kohati jääb arusaamatuks, kes keda taga ajab. Kitsesid saab esimest korda oma kätega katsuda ka aasta ja kaheksa kuu vanune rahvusvärvides murumütsiga Andri Aasna.
Suures laste ja loomade saginas tõstab vahepeal kõige kõvemat kisa hoopis väike kitsetall, kes nälja vastu protesti kuulutab ning mökitades ema juurde teed rajab. Toitjaid leiduks talle tegelikult aga kümneid, kuna peaaegu igal lapsel on käes mõni roheline võrse, millega neljajalgseid meelitada püütakse.
Jelena Karpljuk on loomaaeda tulnud koos Kellukese lasteaiarühmaga Krõll. Tema tütar Uljana (6) on natuke häbelik, kuid reedab siiski, et tema lemmikuteks nähtud loomadest on jänesed ja tibud.
Tänavu koos lapselapse Milenaga (5) juba teist korda loomaaeda jõudnud Jevgeni Skorodumov on päikesest tumepruuniks põlenud ning naerusuine. Skorodumovi sõnul on nii temal kui lapselapsel huvitav pidupäev. Kuigi Milena lemmikud on lasteloomaaia pisemad elanikud, nendib vanaisa, et talle endale meeldivad hoopis suured loomad – karud ja elevandid näiteks.
Tulid varakult kohale
Lasterongi juures püüan kinni just vedurivagunist välja astunud kaks poissi emadega. Ingrid Murs sõnab, et on püüdnud kahe ja poole aastase poja Oliveriga igal lastekaitsepäeval loomaaeda tulla. Selleks korraks tundub aga nende päev lõppevat, kuna nii Oliveril kui ka tema neljakuusel vennal Mattisel kipub juba uni silma.
Teist vedurit juhtinud Rasmuse (2,5) ema Kaja Märtsini sõnul olid nemad juba enne kümmet kohal, et loomad suurema saginata üle vaadata. Nii ema kui poja lemmikuteks on hülged. Nad leiavad, et hüljeste pärast tasub loomaaeda alati tagasi tulla.
Väravast uuesti väljudes märkan, et suur kollane batuut on veel enam lössi vajunud, kuid kilkavad lapsed ei näi sellest hoolivat. Sest on ju ikkagi nende pidupäev.
Kaidi Kasenõmm töötab Postimehe suvereporterina