Ajaloohuviline linnavolinik Jaak Juske kutsub 6. juunil huvilisi matkale mööda Härjapea jõe kunagist sängi. Matk algab kell 18 bussijaama kõrval asuva Juhkentali 46 maja eest. Juske leiab, et täna kollektorisse suletud jõgi, mis on pannud aluse mitmele Tallinna vanale tööstusele, tuleb linnaruumis korralikult tähistada.
Jaak Juske kirjutab, et Ülemiste järvest alguse saav ja omal ajal läbi kesklinna mere suunas voolanud veerohke Härjapea jõgi andis omal ajal tööd vähemalt kaheksale vesiveskile. 80 aasta eest asuti aga reostunud jõge kapitaalselt sulgema, juba varem oli see kaetud puust laudadega. Veel varem olid aga kadunud või kujunenud vabrikuteks vanad veskid. Siiski on neist ümberehitatuna alles veel üks.
«Väga võimalik, et Härjapea jõel töötasid veskid juba muinasaja lõpus. Igatahes oli jõel 13. sajandi keskpaigas olemas Jaani seegi veski, mida on esmakordselt mainitud 1279. aastal. See asus praeguse Stockmanni kaubamaja parkla kohal. Samuti Ülemiste ehk kuninga veski, mis asus endise Ülemiste elektrijaama lähedal. Neist esimene jahvatas leivavilja Püha Johannese seegi haigetele, teine Toompea linnuse garnisonile. Sajandeid hiljem kujunes mõlemast kõnealusest veskikohast suur paberivabrik. »
Juske sõnul kulges Härjapea allavoolu vana paberivabriku vahelt Sossi mäel. Kunagise sõjaväehopsidali, tänase kaitseväe peastaabi juures oli aga jõel omal ajal mitu haru. Täna sealkandis asuvad tiigid on nähtav mälestus Härjapeast.
Sealt edasi läks jõesäng Siselinna kalmistu ja 1955. aastal ehitatud Kalevi (enne Komsomoli) staadioni kõrvalt, Aleksander Nevski ja endise katoliku kalmistu vahelt ning keskhaigla kompleksi tagant risti üle Juhkentali tänava. Kirjeldatud alal on jõe ürgorg siiani looduses selgelt eristuv.
Juhkentali tänava juures toitis jõgi omal ajal suurt paisutatud veskitiiki. «Tiik aeti lõplikult kinni 1913. aastal, kasutades Estonia teatri vundamendiaugust saadud pinnast. Sinna rajati puukool, mille asemele ehitati 1962. aastal Kalevi spordihall. Vanast veskihoonest on ümberehitatuna praeguseni alles viiluga Juhkentali tänava poole asuv ühekorruseline kivihoone, kus tegutsevad mitmed ärid.»
Juske kirjeldab, kuidas Tiigiveski juurest edasi voolas jõgi mööda vana Pleekmäge 1721. aastal Vene sõjaväelaste jaoks ehitatud Kaasani puukiriku tagant. Pleekmäe on aga oma nime saanud omal ajal sealsel jõeluhal kangaid pleegitanud linakangrute järgi. Täna Olümpia hotelli vastas asuval alal on kunagine jõesäng nüüdki selgelt näha.
Pärast kirikut tegi jõgi pöörde üle tänase Liivalaia tänava ning jätkas oma teekonda mere suunas Maakri tänava joonel. Vana sillakoha järgi nime saanud Kivisilla tänava ja Tartu maantee ristil on täna jõe kulgemine tänavasillutises tähistatud.
Jõgi kulges edasi läbi ajaloolise Kompassi ehk Kompasna aguli.
«Selle mitmerahvuselise ja vabade elukommete poolest tuntud eeslinna südameks oli 20. sajandi alguses ehitatud uhke Kuremäe Pühtitsa kloostri Tallinna abiklooster, mis asus tänase Kannikese poe kohal. Kaunis sibulakuplitega pühakoda elas üle sõja, kuid õhiti nõukogude võimude poolt 1960. aasta jaanuaris,» selgitab Juske. Härjapea voolas kloostrikiriku tagant, riivas Reimani tänavat ja andis nime Jõe tänavale. Lootsi ja Ahtri tänava nurgalt suundus jõgi aga järsult paremale ning vähem kui sada meetri teiselpool Uus-Sadama tänavat suubus Tallinna lahte.
«Muide, Narva maantee ja Pronksi tänava ristis suubus Härjapeasse Mardi oja. See Torupilli Selveri kandist alguse saanud ning läbi Torupilli, Raua ja Kompassi asumi voolanud oja aeti kinni juba 19. sajandil. Läbi Kadrioru voolas aga vanasti Liiva- ehk Kadri oja.»
Kuna Härjapea jõe kulgemine on korralikult märgistamata, ei oska inimesed Juske hinnangul kesklinnas kõndides või sõites arvatagi, et liiguvad tegelikult jõe peal. «Vaid siis, kui suurema vihmaga Jõe ja Ahtri tänava kandis uputab, annab maapõue suletud jõgi endast tänagi märku,.» sõnab Juske.
Seda kõike arvestades on Juske sõnul selge, et linnapildis sajandeid niivõrd olulist rolli täitnud loodusobjekt tuleb paremini tähistada. «Käimasolev kultuuripärandi aasta on selleks igati õige aeg. Nii andsin aprilli keskel linnavolikogu menetlusse otsuse eelnõu, mis teeb linnavalitsusele ülesandeks esitada septembrikuuks ettepanekud Härjapea jõe paremaks eksponeerimiseks linnaruumis,» räägib Juske.
Kultuurilooliselt on tema sõnul oluline jõe voolsäng ja selle ääres paiknenud suuremad tööstusrajatised tähistada. «Kunagise voolusängi eksponeerimine rikastaks oluliselt Tallinna. Hea näide ja eeskuju kunagise avatud veevooluga kanalitesüsteemi taastamisest on olemas juba Kadrioru näol.»