Ajaloohuvilise Jaak Juske vahendatud ainulaadne ülesvõte näitab Viru väljakut aastal 1939.
Toona asus seal Tallinna bussijaam. Enam-vähem tänase Viru keskuse sissepääsu kohalt sai aga alguse Gonsiori tänava vana kitsas siht.
Tunne Tallinna: mis koht see on?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juske kirjutab oma blogis, et Viru väljaku lugu algab nii umbes 800 aasta eest. Muinasaja lõpus loksus siin meri randa. Maapind aga tõusis kiiresti ja keskajal pakkus kunagine merepõhi võimalust telliste põletamiseks vajaliku savi hankimiseks. Tänase Viru hotelli kohal ning Laikmaa ja Maneeži tänava vahel asusid tollal kaks suurt savitiiki. Need andsid nime ka Viru värava ja tänava saksapärasele nimetusele. 18. sajandi lõpuks olid kinnikasvanud tiigid linnaplaanilt lõplikult kadunud.
Just Viru värava rajamine 14. sajandil pani aluse ka üle Viru väljaku kulgenud maanteedele. Viru väravate juures väljaspool linna kaitserajatiste piire kujunes aastatel 1700-1710 rajatud Uue poolbastioni ja Strömbergi reduudi vahelisele alale praegusest Viru hotellist edela poole Pärnu maantee äärde lai lage ala. Selle kirdepoolses osas oli heinamaa, edela pool asus aga linna puuhoov ja voorimeeste peatuskoht - Vene turg. Turukohale andsid nime lähikonnas asuvate juurviljaaedade saadustega kaubelnud vene rahvusest inimesed. Müüdi aga ka muud kraami. Esialgu asus turg Narva maantee põhjaküljel, tasapisi kolis aga Viru hotelli kohale.
19. sajandi keskpaigas tasandati enamik vanu bastionivalle ja rajati nende asemele puiesteed. Nii said paika Kaarli, Estonia ja Mere puiestee sihid, samuti Vene turu läänekülg. Praegu lõpeb sel joonel Tammsaare park, vahendab Juske.
1865. aastal pärandas raehärra Jakob Johann Gonsior linnale suure krundi tänase Viru keskuse ja kaubamaja kohal. Sinna rajati aed, kus peeti rahvapidusid ja tehti sporti. 1922. aastal sai kinnistu omanikuks spordiselts Kalev, kes rajas sinna Kalevi aiana tuntud staadioni. Staadioni ja Narva maantee vahele mahtus veel Viru tänava suunas kulgenud Gonsiori tänava vana kitsas siht.
1873. aastal ehitas linn Viru hotelli kohale rida ilmetuid kuni kahekorruselisi puust turuputkasid (lammutati 45 aastat hiljem). Samal aastal avas uksed vana bastionivalli kohale ehitatud linna pritsimaja.
1888. aastal avati taas Viru tänava siht ja rajati üle Vene turu Kadrioru suunas kulgev Tallinna esimene trammiliin, täpsemini hobutrammiliin. Õige pea tulid ka teised Vene turgu läbivad trammiliinid. Viimane säilinud osa Virumäe bastionist kujundati aga rahvasuus Musumäe nime saanud haljasalaks.
1896. aastal kaotati linna vana turg raekoja platsil ja toodi Virumäe edelaossa tänase Estonia teatri taga asunud platsile, mis sai nimeks Uus turg. Ehitati turuhoone ja kaalukoda. Turuplatsil tegutsesid 20. sajandi alguses ajutistes puust hoonetes mitmesugused lõbustusasutused – tsirkus, mehaaniliste liikuvate figuuride teater, näidati vahakujude kollektsioone, loomatopiseid, elusuuruse inimese mudeleid ja palju muud põnevat. Turuga ühel ajal rajati ka Pärnu maantee algus Musumäe kõrval. Tollal kandis see Jaani tänava nime. Saksa, hilisem draamateater avas Uue turu ääres uksed 1910. aastal, Estonia teater kolm aastat hiljem.
1902. aastal viidi Vene turult minema vanakraamiturg ehk täika. 1909. aastal toodi aga sinna üle seni Harju värava juures tegutsenud Heinaturg. Küttepuude, heinte, vilja ja puunõudega kaubitsejad täitsid platsi idakülje peaaegu Tartu maanteeni.
Eliel Saarinen nägi oma 1913. aastal koostatud Suur-Tallinna projektis Vene turu kohale esindusväljaku koos uue raekojaga. Alanud Esimene ilmasõda tõmbas aga selle plaani realiseerimisele kriipsu peale.
1920. aastatel toodi Vene turule linna bussijaam, mis jäi sinna neljakümneks aastaks. Kunagiste turuputkade kohale ehitati aga kunstimuuseumi suur hoone. 1939. aastal nimetati Vene turg ümber Viru väljakuks. Aasta hiljem andsid aga nõukogude okupatsioonivõimud sellele suure juhi auks Stalini väljaku nime.
1960. aastal nimetati Stalini väljak Keskväljakuks. Samal aastal avati väljaku ääres Tallinna kaubamaja moderne hoone. 1968. aastal alustasid soomlased 23-korruselise Viru hotelli ehitust. Enne seda lammutati keset väljakut üksikuna seisnud kolmekorruseline kivimaja, mälestus Gonsiori tänava endisest algusest. Tallinna esimene tõeline pilvelõhkuja avas uksed 1972. aasta mais. Kaks aastat varem oli Keskväljakust saanud taas Viru väljak. 1978. aastal avati Tammsaare mälestusmärk, mis andis hiljem Viru hotelli ja Estonia teatri vahelisele pargialale kuulsa kirjaniku nime.
1975. aastal sai pärast sõda rajatud Laikmaa tänava ääres valmis Tallinna teenindusmaja suur hoone, mis kümmekonna aasta eest Tallinki hotelliks ümber ehitati. Sellega külgnevad kaks kivimaja ehitati juba 1950. aastate alguses. Viru hotelli ja Laikmaa tänava vahele tekkinud suurele väljakule rajati aga parkla ja marsruuttaksode peatused.
1980. aasta olümpiaregati eel lammutati viimased vanad majad Narva maantee-Laikmaa tänava nurgal, nende hulgas ka lastepolikliiniku hoone. Viru hotelli vastu üle Narva maantee ehitati linna uus postkontor.
Seni viimane vaatus Viru väljaku sündmusterohkes ajaloos algas uue sajandi alguses, kui asuti ehitama Viru keskuse lahmakat hoonet. Mõned aastat hiljem ehitati vanade kivimajade asemele Narva maantee ja Hobujaama tänava nurgal Foorumi ärihoone. Tühjale platsile postkontori kõrval, kus oli aastakümneid asunud bensiinijaam, kerkis aga Nordic Hotel Forum.
Loe Viru väljaku lugu lähemalt Jaak Juske blogist: