24.-26. maini peetakse Nõmmel linnaosa traditsioonilist kevadfestivali Nõmme Kevad.
Pühapäeval tuuakse Nõmmel lavale von Glehni unistus
24. mai 2013, 15:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäeval, 26. mail kell 21 algab Glehni pargis Nõmme Kevade lõpuüritus – vabaõhuetendus «Von Glehni unistus», teatas Nõmme Sõnumid. Üle 200 Nõmme kultuurikeskuse ringides osaleja toovad lavale von Glehni unistuse – korraldada Nõmmel laulupidu. Etenduse lavastab Mart Kampus, stsenaariumi autor on Jaanus Vaiksoo. Nimiosas astub üles segakoori Riola bass Hiid Lepalaan.
Kuigi etenduse tegijatel oli üsnagi kindel visioon tegevuskoha ja osatäitjate osas, leidis stsenaariumi autor Jaanus Vaiksoo, et Glehni park tegevuskohana on väga sobiv. «Kujutan ette, kuidas vana Glehn seal ise ringi toimetas, ehitas ja aias mässas.»
«Päris näidendi mõõtu see muidugi välja ei anna, ikka rohkem selline tore kontsert-etendus Nõmme kultuurikeskuses tegutsevatele laulu-, tantsu- ja pilliringidele, kelle esinemisi seob siis Glehni-aegne 20. sajandi alguse olustik, laulupidu ja esimesed nõmmekad, kes siia oma kodu rajasid,» rääkis Vaiksoo, kes sai laulupeomotiivi sissetoomiseks tõuke paari aasta tagusest öökontserdist, kui Jaan Pehk laulis inimesi puupüsti täis palmimajas.
«Kui Glehn tegi juba kivist Kalevipoja, tähetorni ja palmimaja, küllap oleks ta ehitanud lõpuks lisaks laevakanalile siia kaldale ka suure laulukaare, mille alt eestlaste vägev laul oleks olnud Soome kuulda,» arvas Vaiksoo.
Glehni osatäitja Hiid Lepalaan meenutab välimuselt Nõmme rajajat. «Proovid on meil seni sujunud edukalt. Minu kehastatav Glehn peab rahvale kolm olulist kõnet, samuti tuleb esitada Tauno Aintsi poolt spetsiaalselt etenduse jaoks loodud Glehni aaria,» sõnas Lepalaan.
Stsenaariumi kirjutades mõtles Jaanus Vaiksoo Glehni suuremeelsele isetusele luua Nõmmele inimeste jaoks mõnus keskkond, kus oleks hea elada. «Ta oli kõige paremas mõttes idealist ja selles plaanis on ju Glehni unistus ka igati täide läinud – siin on praegu tõesti hea elada. Ja maru kahju, et inimesed omal ajal Glehni vastutulelikkust ja heasoovlikkust sageli alatult ära kasutasid, nii et ta kõiges selles siin pettuma pidi ja Eestist lahkus. Kujutan ette, kui rängalt võis ta seda üle elada, et pidi oma unistused siia maha jätma.»