Keila-Joa loss ärkab uuele elule

Aastaid tühjana seisnud Keila-Joa lossi restaureerimistööd hakkavad lõpule jõudma, 8. juunil toimub mõisa hoovil juba suurejooneline vabaõhukontsert.

«Kontsert on pühendatud lossi 180. juubelile. Tribüün umbes 300 inimesele paigaldatakse lossi jõepoolsele küljele. Üritus on tasuta, nii et kõik soovijad võivad sellest osa saada. Esinevad politsei- ja piirivalveorkester ning Pärnu linnaorkester, vahepalasid loeb Peeter Volkonski, kes esitleb ka oma vürst Volkonski raamatu tõlget,» rääkis mõisa omanik Andrei Dvorjaninov.

Veel esineb kammerkoor Pokroff Moskvast Andrei Gorjatševi juhtimisel. Gorjatšev on ka tsaaririigi hümni autori Aleksei Lvovi järeltulija. 1833. aastal, kui Keila-Joa loss avati, külastas lossi ka Vene keiser ning lossi suurepärase akustikaga saalis kõlas esmakordselt keisri adjutandi, kindralleitnant Lvovi kirjutatud viiulipala, mis meeldis keisrile nii väga, et sellest sai tsaari hümn.

Lossi esimese korruse üks saal saab Dvorjaninovi sõnul olema muusikasaal, teine saal on multifunktsionaalne ning kolmandas hakkab tegutsema restoran, mis saab nimeks Cher Ami. «Cher Ami sellepärast, et tänaseni on säilinud Nikolai Esimese 42 kirja Benckendorffile. Ja kõik kirjad algavad sõnadega Cher ami – kallis sõber. Ja kuna siin majas räägiti omal ajal põhiliselt prantsuse keelt, siis see köök, mida me siia plaanime, tuleb vene aktsendiga prantsuse köök,» rääkis Dvorjaninov.

Lossi teisele korrusele tulevad viis sviiti, hoone keldrisse aga muuseum. «Muuseumisse on planeeritud lossi ajalugu, Benckendorffide ajalugu ning Volkonskite ajalugu. Samas on see ka hümni muuseum, sest tsaaririigi hümn on kirjutatud siin,» lausus mõisaomanik.

Tänavu 8. juunil toimuv kontsert ongi pühendatud tsaaririigi hümnile, mis saab 180 aastaseks. Järgmisel aastal lubab Dvorjaninov teha kas Saksa või Prantsuse hümnile pühendatud kontserdi.

Suured plaanid on Dvorjaninovil ka kõrvalhoonetega. Lossi ees on kaks Itaalia tüüpi lahtise sisehooviga kastelli. Lossi poolt vaadates parempoolsesse kastelli on plaanitud 160-kohaline trahter, pagaritöökoda ja suurem köök. Sinna on plaanitud ka multifunktsionaalne ruum samuti umbes 160 inimesele kõikvõimalike ürituste läbiviimiseks. «Kastell ja trahter on kogu aeg lahti. Ka siis, kui muuseum või kogu ülejäänud kompleks on mingi ürituse tõttu suletud. Nii saab näiteks turismigruppe teenindada,» selgitas Dvorjaninov.

Teine kastell oli vanasti karjakastell. Sinna tuleb tall 12 hobusele ja ratsutamiskool. Lossi kõrvale jääv kirikumõis või väikemõis oli mõeldud külaliste majutamiseks ning selle ühes otsas oli umbes 60 või 70 ruutmeetrine kodukirik.

«Meil on plaan see restaureerida ja sinna tuleb ikoonimuuseum. Samuti tuleb sinna majutus, umbes 12 tuba ja alumisele korrusele veel üks väiksem restoran. Lõpptulemusena saavad kõik hooned sama funktsiooni, mis neil kunagi oli. Peahoones ei ole muudetud tubade paigutust. Ainus muudatus on see, et tallikastellis tuleb tõllakuuri asemele trahter. Muidu on kõik nii, nagu vanasti,» kinnitas mõisaomanik.