Kolm meest kohtu alla viinud jõhkra peksmise süüasi sai pärast enam kui kaks aastat kestnud kohtuprotsessi lõpliku lahendi, kui riigikohus leidis reedel, et meeste süüdimõistmine ning neile määratud karistused on pädevad.
Jõhkra peksu süüasi sai pika protsessi järel süüdimõistva lahendi
17. mai 2013, 23:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju maakohus tunnistas tunamullu märtsi lõpus Sergei Feštšenko (23), Aleksei Feštšenko (22) ja Aleksei Korženkovi (34) süüdi eluohtlike kehavigastuste tekitamises ning mõistis kahele esimesele üheksa-aastase, Korženkovile aga 8,5 aasta pikkuse vangistuse. Sergei Feštšenko karistusele liitis kohus varasema kuriteo eest määratud, kuid osaliselt kandmata ühe kuu ja 19 päeva pikkuse karistuse, mille ta peab kandma tingimisi.
Maakohtu lahendi peale esitasid apellatsioonkaebuse nii prokurör kui ka süüalused, kuid tunamullu oktoobris jättis teise astme kohus maakohtu lahendi jõusse.
Seepeale hakkas kaasust arutama riigikohus, mis leidis mullu mais kahe alama astme kohtu lahendites vasturääkivusi, mistõttu otsustaski, et Sergei Feštšenko, Aleksei Feštšenko ja Aleksei Korženkovi süüasjas langetatud senised otsused tuleb tühistada ja maakohus peab samas kohtukoosseisus kaasust uuesti arutama.
Kõrgeim kohtuaste vaagis süüasja Põhja ringkonnaprokuröri Ainar Koigi ja kohtualuste kaitsjate kassatsioonkaebuste alusel. Kui süüdistaja leidis, et mehed tuleks mõista süüdi tapmisparagrahvi järgi ning mõista neile ka seni määratust karmimad karistused, siis süüaluste kaitsjad taotlesid süü ümberkvalifitseerimist kehaliseks väärkohtlemiseks ja oluliselt leebema karistuse määramist.
Süüasja uuesti arutanud Harju maakohus otsustaski mullu rokuröri taotluse rahuldada ning mõistis kohtualused süüdi tapmiskatses. Karistusi kohus siiski ei muutnud. Selle otsusega ei olnud taaskord kumbki menetluspool rahul ning nad esitasid Tallinna ringkonnakohtusse uued apellatsioonkaebused.
Mullu novembri keskel ringkonnakohtus arutlusel olnud kaebustes taotles prokurör karistuse karmistamist kuriteo initsiaatori ehk Sergei Feštšenko suhtes. Kaitsjad taotlesid süüdistatavate tegevuse ümberkvalifitseerimist tapmiskatselt kehaliseks väärkohtlemiseks ning leebema karistuse mõistmist või alternatiivina kriminaalasja tagasisaatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks.
Novembri lõpus otsustas ringkonnakohus prokuröri kaebuse rahuldada ning suurendas Sergei Feštšenko karistust 11 aastani. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu varasema lahendi jõusse.
Selle lahendi peale esitasid riigikohtusse kassatsioonkaebused kõigi kohtualuste kaitsjad, kellest Sergei Feštšenko kaitsja kassatsioonkaebuse otsustas riigikohus tänavu märtsis menetlusse võtta. Reedel jõudis riigikohus Feštšenko episoodi arutamisega lõpliku lahendini, leidis, et ringkonnakohtu viimase, Feštšenoke pika vangistuse toonud otsuse muutmiseks puudub alus.
Põhja ringkonnaprokuratuuri esitatud algse süüdistuse kohaselt tulid Feštšenkod ja Korženkov 2010. aasta 6. mai õhtul tuttava mehe korterisse Narva maanteel, kus peksid teda jalgade ja kurikaga, tekitades eluohtlikud tervisekahjustused. Pärast peksmist, umbes kella 21.45 paiku viskasid süüdistatavad kannatanu 8. korruse korterirõdult alla, mille tagajärjel mees suri.
Kohtumenetluse käigus loobus prokurör siiski ohvri rõdult allaviskamise süüdistusest ja palus mõista mehed süüdi tapmises, mis leidis aset korteris. Kuna aga maakohtus ei leidnud tõendamist, et kannatanu suri juba korteris, ei saanud kohus süüdistatavaid tapmises süüdi mõista. Süüdistatavate kaitsjate taotlust karistada nende kaitsealuseid kehalise väärkohtlemise, mitte eluohtlike kehavigastuste tekitamise eest, kohus ei rahuldanud, sest ohvrile tekitatud vigastused olid eluohtlikud.