Tallinna linnapea Edgar Savisaar tõdes IX omavalitsusfoorumil peetud kõnes, et olukord teehoiu rahastamisel on halvenenud – kui 2007. aastaks tõusis aktsiisivahendite eraldamine omavalitsustele 14,3 protsendini, siis tänaseks on see langenud 9,4 protsendi tasemele.
«Minu ministriks oleku ajal oli eesmärgiks eraldisi omavalitsustele suurendada aasta-aastalt 5 protsendi võrra ja see eesmärk sai ka täidetud,» rõhutas Savisaar.
Kuigi kütuseaktsiisist riigieelarvesse laekuv summa on võrreldes 2007. aastaga pea kahekordistunud, on sellest omavalitsustele eraldatav summa jäänud samale tasemele – alla 30 miljoni euro. «Eesti teede olukord on alarahastamise tõttu jätkuvalt halvenemas ning ministeeriumil ja maanteeametil puudub ülevaade teede olukorrast ja seisukorrast tervikuna,» tõdes Savisaar.
«Tallinna linn on valmis seisma teekasutajate ja kütuseaktsiisi maksjate huvide eest, võttes vajadusel ette isegi äärmuslikuma võimalusena kohtutee riigi oma kohustustele täitmisele sundimiseks,» rõhutas linnapea.
Savisaar lisas, et Tallinna linn on vaidlustanud halduskohtus vabariigi valitsuse määruse, millega omavalitsustele aktsiisivahendeid eraldati. «Meie hinnangul ei taga määruses kirjeldatud kord kohalikele omavalitsustele teehoiu kulude katmiseks vajalikku piisavat rahastamist ning raha jaotamine on täielikult põhjendamata ning toimub riigi poolt suvaliselt,» ütles Savisaar.
Savisaar tõdes, et Ülemiste ristmiku ehitamise kaasrahastamine on kaasa toonud linna muude teeobjektide investeeringumahtude vähenemise ja tänavate remondiintervallide ületamise, mis avaldub täna näha olevas teede lagunemises. Tallinna linn on kaasrahastajana Ülemiste ristmiku ehitamisse panustanud viimasel kolmel aastal kokku ligikaudu 35 miljonit eurot.
«Oleks enesestmõistetav, et riik tuleb vajaliku kaasfinantseeringu osa katmisel omavalitsustele appi,» lausus linnapea. «Paljud omavalitsused on pidanud eurorahastusega projektides osalemiseks vajaliku kaasfinantseeringu leidma muude valdkondade kärpimisega, rahalise võimekuse puudumise tõttu on omavalitsustes jäänud ka mitmeid olulisi infrastruktuuriobjekte rajamata.»
Lisaks kaasnevad suurprojektide elluviimisega iga-aastased hoolduskulud - Ülemiste ristmiku valmimise järgselt on linna iga-aastased kulutused suve- ja talihooldusele, haljastusele ja valgustamisele suurusjärgus 1,6 miljonit eurot, mistõttu peavad Tallinna linna teede puhastus- ja valgustuskuludeks eraldatav summa kasvama ligikaudu üheksa protsenti.
«Tundub, et riik tahab näidata oma tee-ehituse rahastamise võimekuse üleolekut - maanteeamet on uuendanud paljud Tallinna linnapiiriga vahetult külgnevad teelõigud, mille linnaterritooriumil asuvate osade korrastamiseks linnal vahendeid napib. Tallinna linna piires asuvad üheksa riigimaanteede pikendust ja kolm maanteelt sadamasse suubuvat juurdepääsuteed kogupikkusega 75 kilomeetrit, millede areng ja hooldus peaks toimuma linnapiiridest sõltumatult ja samade mängureeglite alusel nagu riigimaanteedel.»