Lennusadam tähistab sünnipäeva puust allveelaeva vettelaskmisega

11. mail täitub Lennusadamal üks aasta muuseumina tegutsemist ning sel puhul lastakse vette tõeline alleelaev, mis on tehtud puust nii nagu tema ajalooline eeskujugi

Tegemist on niinimetatud Gerni allveelaeva koopiaga. Nimelt ehitati esimene puust allveelaev Tallinnas juba 1854. aastal sõjaväeinsener Ottomar Gerni projekti järgi, selgub Lennusadama kodulehelt.

Parajasti oli käimas Krimmi sõda ning Gern, kelle ülesandeks oli anda nõu ja abistada kaitseehitiste rajamisel. Muuhulgas esitas ta ka oma allveelaeva projekti. Et aeg ja ehitusvõimalused oli piiratud, siis oligi laev kavandatud puust.

Allveelaeva mõõdud olid 4,2 x 1,35 x 1,35 meetrit. Kere koosnes kahest ebavõrdse suurusega osast: väiksemas, vööriosas asus «miin» ehk sisuliselt püssirohuga täidetud laeva nina, mis tuli kuidagi vaenlase laeva külge kinnitada, ning tagumisest, suuremast osast, kus asus ruum kõigi seadmete ning meeskonna jaoks.

Esialgsete plaanide kohaselt pidi allveelaevale mahtuma kaks meest: üks juhib ja teine väntab suurt hooratast. Aga ehituse käigus tuli välja, et ühest mehest jääb hooratta liigutamiseks väheks ja meeskonnaliikmete arvu tuli kahekordistada. Kaks meest tegelesid ainult hoorattaga, kolmanda hooleks olid lõhkeained ja neljas tegeles allveelaeva juhtimisega. Kõik olid kas sapöörid või minöörid, ühtegi meremeest sellel allveelaeval polnud.

1854. aasta sügisel Tallinna sadamas toimunud katsetuste ajal suutis Gerni allveelaev sõita kiirusega 1,5 km tunnis. Allveelaeva seeriatootmisse ei antud, aga leiti, et Gern võib jätkata oma tegevust Peterburis ning ehitada ka raudallveelaevu.

Praegu ehitataksegi Lennusadama töökodades Gerni allveelaeva töötavat koopiat, mis lastakse muuseumi sünnipäeval  vette. Pärast seda, kui allveelaev on ennast vee all tõestanud, leiab ta endale koha muuseumi püsiekspositsioonis.