EMOsse pöördumised: neli kuud kestnud nohu ja murdunud küüned

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakorralise meditsiini osakond Põhja-Eesti regionaalhaiglas
Erakorralise meditsiini osakond Põhja-Eesti regionaalhaiglas Foto: Priit Simson / Postimees

«Neli kuud kestnud nohu, murdunud kunstküüned, intensiivse treeningu järgne lihasvalu, mis paneb inimest muret tundma, et tegemist võib olla algava gangreeniga...» loetles Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Piret Valdek tervisehädasid, millega inimesed haiglasse pöörduvad.

Tohtrite sõnul on suur osa tervisehädasid, millega erakorralisse vastuvõttu (EMOsse) pöördutakse või kiirabi välja kutsutakse, tegelikult perearsti asi. Mõnikord, näiteks kõrgvererõhutõve puhul, piisaks aga väljakirjutatud ravimi sissevõtmisest, kirjutab Tallinna linnavalitsuse infokandja Pealinn.

«Tihti pöörduvad inimesed EMOsse selliste probleemidega, mille puhul perearst võiks anda täpselt sama head nõu kui meie arst,» tõdes Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja Vassili Novak. «Palavik, lööve, turse või sügelev kõrv on siiski üldarsti pärusmaa. Nende meie haigla EMO patsientide arv, kes tõepoolest vajaksid vältimatut abi, jääb alla 50 protsendi.»

Perearst versus erakorraline vastuvõtt
Tallinna Lastehaigla vastuvõtuosakonna (laste EMO) juhataja Krista Urbsoo sõnul on lastehaiglas põhiliseks pöördumise põhjuseks lapse äge haigestumine, mida tegelikult peaks ravima perearst. «Palavik, köha, nohu, valu ning sellega kaasnev lapse väsimus, loidus ja rahutus - need on mured, millega sageli pöördutakse,» ütles ta.

Ida-Tallinna Keskhaigla EMO juhataja Piret Valdek tõi samuti näiteid juhtumeist, mis ei peaks jõudma erakorralisse vastuvõttu, kuid millega sealsetel tohtritel siiski tuleb tegelda.

«Neli kuud kestnud nohu, murdunud kunstküüned, intensiivse treeningu järgne lihasvalulikkus - spordiga kokku puutunud inimesele tuttav tunne -, mille puhul paar-kümmend aastat spordis pausi pidanud inimene arvab, et tegemist võib olla algava gangreeniga, on esimesed, mis meelde tulevad.»

Valdek lisas, et 2010. aastal viis haigekassa Ida-Tallinna Keskhaiglas läbi auditi, millega kontrollis EMOs osutatavate teenuste põhjendatavust ja vastavust normdokumentidega, ning auditist järeldus, et kuni 50 protsenti sel ajavahemikul EMOsse pöördunutest pidanuks esmalt minema perearsti vastuvõtule.

Valdeku sõnul oli Ida-Tallinna Keskhaiglas 2012. aastal pöördumisi umbes kümnendiku võrra rohkem kui tunamullu, võrreldes kümmekonna aasta taguse ajaga on haigla EMO patsientide arv aga kasvanud pea kaks korda - 39 629-lt 67 878-ni.

Sarnane olukord valitseb ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERHis), vaid selle vahega, et seal on erakorraliste patsientide arv veel suurusjärgu võrra suurem.

Valvetoa pediaatrite külastatavus on Urbsoo sõnul viimase kümne aasta jooksul kasvanud enam kui kaks ja pool korda (168 protsenti): 8600-lt patsiendilt 23 045-ni aastas.

Eluohtlikus seisus patsient saab abi kohe
Kõige selle pärast võib eriti toimekal päeval EMOsse pöördunud inimene arstile pääsemist oodata isegi kuni kuus tundi. Eluohtlikus seisus patsiendid saavad abi kohe. Ent EMOde ja kiirabi tohutu töökoormuse tõttu võib siiski juhtuda, et ülikiiret sekkumist vajava tervisehäda puhul abi hilineb.

«Tulemus on, et kiirabi ja erakorralise abi reageerimisvõime kahaneb,» sedastas Räni. «Sest kes läheb suurõnnetustele, kui kiirabi peab tegelema nohude ja kurguvaludega? Me tahame tegelda erakorraliste seisunditega, turvata õnnetuskohtadel päästetavaid ja päästjaid. Tahame aidata traumade korral, nende juhtumite juures, kus perearsti abist jääb väheks.»

Põhjusi, miks inimesed ka kergemate tervisemuredega EMOsse pöörduvad või isegi kiirabi kohale kutsuvad, on välja toodud mitmeid. Valdek ütleb, et tema teada ei ole Eestis küll vastavat uuringut tehtud, kuid tuginedes patsientidelt saadud infole ning kolleegide hinnangutele võib siiski teha oletusi, miks EMO patsientide arv üha tõuseb.

«Kuni pikenevad ooteajad pere- ja eriarstide vastuvõttudele, suureneb ka EMOsse pöördujate arv,» oli Valdek kindel.

Viga meditsiinisüsteemis
Patsientide esindusühingu infojuhi Anneli Veskimeistri sõnul on peamine põhjus, miks EMOd on tööga üle koormatud, viga meditsiinisüsteemis tervikuna.

Kui perearst ja eriarst saavad patsiendiga n-ö pingpongi mängida, solgutades teda ühe ukse tagant teise taha ning andes vastukäivaid nõuandeid, siis polegi muud võimalust, kui valida erakorraline abi.

Novak kinnitas, et kui inimene täpselt ei tea, kuhu oma murega pöörduda, on kiirabi ja EMO kõige lihtsam variant. «See on n-ö otseuks eriarsti juurde,» ütles ta. «Ja kui perearst võib öelda, et patsiendi mure ei kuulu tema kompetentsi või tal on vastuvõtuaeg läbi, siis meil seda võimalust ei ole. Meie aitame kõiki.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles