Ministeerium EKA uue maja tuleviku osas vastutust ei võta

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niisugune oli Kunstiakadeemia uue hoone esialgne variant, mis on tänaseks tunduvalt tagasihoidlikumaks kärbunud.
Niisugune oli Kunstiakadeemia uue hoone esialgne variant, mis on tänaseks tunduvalt tagasihoidlikumaks kärbunud. Foto: SCANPIX

Riigikohus otsustas Ester Palmi kaebust Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu tühistamiseks mitte menetlusse võtta. Otsus tähistab Eesti Kunstiakadeemia jaoks vaidlusprotsessi lõppu ning märgib, et detailplaneering on käesolevaga kehtiv.

EKA uue hoone projektijuhi Maike Heido edastusel otsus EKA tänast tegevust siiski ei mõjuta. «Detailplaneeringu kehtivus on ainult üks paljudest faktoritest, mis Kunstiakadeemia uue õppehoonega seotud arenguid võib mõjutada.»

Heido sõnul liigub akadeemia edasi 2012. aasta sügisel EKA nõukogu poolt kinnitatud tegevuskava järgi, mille kohaselt on Tartu mnt 1 kõrval valikus veel kolm alternatiivi - Kotzebue 1, Telliskivi 60 ja Küti 17.

Alternatiivid kohtuotsusest hoolimata sõelal
EKA uue maja projektijuhi Maike Heido edastusel on alternatiivsed ehituskohad sõelale jäänud põhjusega, kuna neil kõigil on oma plussid ja miinused - ka Tartu maantee omal. Heido kinnitusel langetab nõukogu otsuse edasise kohta maikuus.

«Ministeeriumi otsustest sõltub EKA uue õppehoone rahastus, kuna omavahenditest hoone rajamine ei ole EKA-le jõukohane.  Millal ja kui palju riigi raha uue õppehoone jaoks eraldatakse, on EKA-le väga oluline. Kuhu ja milline hoone rajada, on akadeemial enda otsustada,» selgitas Heido.

Mille taga ehitus siis venib, kui detailplaneering on justnagu olemas, projekt töös, ehitusluba Tallinna linnavalitsuselt väljastatud, kuid Tartu mnt 1 krundil laiub endiselt kruusaga kaetud hallala?

Selles küsimuses soovitas EKA uue maja projektijuht pöörduda haridus- ja teadusministeeriumi poole.

Ministeeriumile küsimuse esitamine hoone tuleviku osas selget vastust ei andnud. «EKA on autonoomne avalik-õiguslik ülikool ja otsustab ise, milline variant vastab kõige paremini nende vajadustele ja võimalustele,» edastas haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Rein Joamets.

EKA võinuks tänaseks valmis olla
Tallinna linna peaarhitekt ja linnaplaneerimise ameti juhi asetäitja Endrik Mänd on varasemas intervjuus Postimehele öelnud, et südalinnas laiuv kruuskattega tühi EKA krunt pole selline põhjuseta. Männi sõnul on linn teinud kõik, et hooneprojekt realiseeruks.

«EKA uue hoone mittesünni põhjuseks sai ikkagi riikliku toetuse puudumine ehk siis omaniku soovimatus seda hoonet ehitada,» ütles Mänd.

Mänd lisas, et kui riik ei oleks rahastust tagasi tõmmanud, oleks tänaseks tõenäoliselt EKA hoonekarkass püsti.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles