Ropp pilt vanalinnas: okseloigud ja uriinilehk

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Erakogu

Laupäeva kesköö Tallinna vanalinnas. Päevinäinud neljarattalise ümber kogunenud kamp kummutab hoogsat pudelist kangemat. Üks jõmmidest silkab sealsamas lähedalasuva maja nurga juurde, avab püksiluku ja lahistab seina täis. «Suvisel tipphooajal on tavaline, et otse meie koduukse all laiutavad hunnikus öiste pidutsejate väljaheited, suitsukonid ja kondoomid,» jutustab Pikal tänaval elav Epp.

 Tema sõnul torkab tänaval, kangialustes ja seinaveeres leviv tugev uriinilehk ninna ka turistidele, sest näiteks kruiisituristide marsruut kulgeb samuti vanalinna kitsastel täissoristatud tänavatel. Üks kesklinnas töötav naine meenutab aga vastikusvärinaga õlgu kehitades, kuidas hommikune Suur-Karja tänav tervitas tööleruttajat klaasikildude, oksehunnikute, vereloikude ja väljaheidetega. «Ega keegi ju seda roppust lõputult koristada ei jaksa,» ohkab Epp.

Tualette pole piisavalt

Vanalinna hommikune pale on suhteliselt rokane, nendib ka vanalinna seltsi eestvedaja Karita Sall. «Elanikud on rahulolematud, paljud on meile seda kaevanud,» räägib ta ning toob näite Rataskaevu tänavast, kus elanikud olid sunnitud maja teise sissekäigu kinni ehitama – põhjuseks öised külastajad, kes seda käimlana kasutasid. 

Salli sõnul on üheks põhjuseks kindlasti ka avalike tualettide puudus ja asjaolu, et käimlaid pole kerge leida. «Purjus inimest ei lasta ka meelehutuskohta sisse, ja nii tehakse häda lihtsalt tänavale,» räägib ta. Kui praegu on kogu hommikuse roppuse koristamine jäetud kinnistuomanike õlule, kaalub selts ka teisi võimalusi olukorra parandamiseks. «Meil on mõte, et aitaks linn tänava puhtaks pesta, kulu jagataks aga kinnistuomanike ja korteriühistute vahel,» räägib ta.

Tallinna munitsipaalpolitsei tuletab küsimuse peale täisroojatud vanalinnast meelde linna heakorraeeskirja, mille kohaselt on keelatud risustada ja reostada territooriumi ja ehitisi, sealhulgas avalikus kohas maha sülitada, urineerida ja roojata jms. Heakorraeeskiri seab kinnistu omanikele ja haldajale temale kohustuse tagada talle kuuluva kinnistu ja sellega külgneva puhastusala korrashoiu, seega on baaride, restoranide ja teiste meelelahutuskohtade omanikud kohustatud oma kinnistu ja sellega piirneva ala puhastama või koristama hommikul kella 7ks. Kui seda ei ole tehtud, on tegemist rikkumisega, mille eest saab omanikku korrale kutsuda või vastutusele võtta.

Urineerija videolindile

Mupo nendib aga oma kirjalikus vastuses, et heakorranõuete vastu eksijaid on viidatud kontekstis suhteliselt keerukas tabada ja tuvastada, kuigi linnas liigub ööpäev läbi nii politsei kui ka mupo patrull - peab olema isik, kes teo fikseerib ja patrulli välja kutsub. Rikkumise  tõendamiseks tuleb rikkuja tabada kohe teo toimepanemise ajal, samuti on kasuks lisatunnistaja ning võimalusel videosalvestus rikkumisest, nii soovitab munitsipaalpolitsei meelelahutusasutustel panna sobivasse kohta välja meeldetuletuse, et külastajad kasutaksid tualettruume majas ning kinnistu territooriumil heakorra eeskirjast mitte kinnipidavatele kodanikele kutsutakse välja patrull, kes võib rikkuja vastutusele võtta. Mupol on aga käesolevaks ajaks olemas ka kaasus, kus Vabaduse platsil asuva meelelahutusasutuse turvamees tabas kodaniku teolt ning kutsus välja patrulli.  Kuna asutusel oli turvakaamera, õnnestus kodaniku tegu tuvastada ning teda vastutusele võtta. «Üldjuhul on igal meelelahutusasutusel oma turvamees või isegi mitu ning nende ülesanne on ka oma territooriumil olevaid inimesi jälgida ning vajadusel korrale kutsuda. Tegemist on siiski inimeste sisemise kultuuri ja väärikuse küsimusega. Selliste teemade järjest sagedasem esilekerkimine on kurb ja piinlik,» nenditakse mupo kirjas.

Hea lugeja, mida arvad sina – kuidas saada linn puhtamaks?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles